Kaugtöö toob kontori koju

Kaugtöö tähendab üldjuhul töökoha andmetele, rakendustele ja muudele arvutiteenustele ligipääsu mujal (nt kodus või kliendi juures) asuva arvuti abil. Kuidas sellist ühendust luua?

Kuna firma lokaalvõrgust väljapool asudes tekivad kohe probleemid nii turvalisuse kui ühenduskiirusega, samuti ühenduse hinnaga, siis tuleb kaugtöö tegemiseks valida sobiv meetod. Igal meetodil on omad eelised ja puudused.

Minutipõhine ühendus sunnib optimeerima ühenduse aega ? sünkroniseerid, katkestad ühenduse, töötad ja jälle sünkroniseerid. Mahupõhine ühendus paneb optimeerima mahtu ? kuidas võimalikult vähe andmeid liigutada. Püsiühenduse puhul määrab ühenduse kiirus, kuidas ja mida on mugav teha.

Oluline on ka, millega kaugtööd tehakse ? sülearvutisse on kõik vajalik installeeritud ja häälestatud. Koduarvuti puhul saab seal üht-teist häälestada, aga lisaraha lisalitsentside eest maksmata sama tarkvara kui tööarvutis sinna panna üldjuhul ei või. Kolleegi arvutis või avalikus internetipunktis tuleb piirduda võimalustega, mida pakub sealne keskkond, ei saa ju hakata võõrast arvutit ümber häälestama ja enamasti on siis kasutatav vaid internetibrauser. Kui aga kaugtööd tehakse pihuarvutiga või mobiiltelefoniga, on piirangud veel suuremad.

Kõige levinum vajadus on ligipääs oma töisele e-postile. Selleks häälestage kodune Outlook või Outlook Express töisele e-posti serverile, see tegevus võib nõuda serveri vastavat ümberhäälestust ning turvanõuete kehtestamist.

POP3 kontoga saate (uued) kirjad ära tõmmata ja ühenduse katkestada. Seejärel loete ja vastate kirjadele, loote uuesti ühenduse, saadate uued kirjad ära ja vaatate, kas on teile uut posti tulnud. Plussiks lihtsus, sobib kalli ajapõhise ühenduse puhul. Miinuseks aga see, et kõik kirjad tõmmatakse kohale, ka suurte lisanditega kirjad. Nii raisatakse aega või mahtu. Ka ei saa ligi mujale kui oma kirjakasti juurkaustale.

IMAP4 kontoga saate vaadata kirjade pealkirju ja mahtu, enne kui huvitavamad neist avada. Plussiks mahu minimeerimine (oluline näiteks GPRS-ühenduse puhul), aga soodus ka ajatasupõhise ühenduse korral. Ligi saab nii oma kirjakastile kui alamkaustadele, samuti Exchange-serveri public folder?itele. Miinuseks see, et protsess võtab mõnevõrra rohkem kasutaja aega.

MS Exchange?i serveri kasutamise korral annab pea Outlookiga võrdse funktsionaalsuse Outlook Web Access, mille kasutamiseks pole vaja muud kui internetibrauserit ja -ühendust. Vaadata saab kõiki kaustu, kalendrit, kontakte ja tööülesandeid, avada sealt kirju ja dokumente.

Sülearvuti omanik saab Exchange?i ja Outlooki kasutamisel vajalikud kaustad sülearvuti kõvakettale sünkroniseerida ning neid hoopis ilma ühenduseta kasutada. Uuesti ühenduse saamisel toimub jälle sünkroniseerimine.

Kui on vaja ligi pääseda firma serverites asuvatele failidele, siis saab selleks kasutada veebikaustu. Jällegi on vaja vaid internetibrauserit ja -ühendust ning serveripoolset häälestust. Avades brauseris lehe (näiteks) https://server.firma.ee/jagatudkaust ja märkides linnukese ?Ava veebikaustana? ette, avanebki pärast parooli kontrollimist serveris asuv kaust üsna sarnasena tavalise kaustaga. MS Office?i faile saab sealt otse avada ja tagasi salvestada, muid faile tuleb enne kopeerida oma kõvakettale.

Kõige laiemaid võimalusi kaugtööks pakuvad kaks erineval põhimõttel töötavat teenust ? VPN (virtuaalne privaatne võrk) ja kaugtöölaud (remote desktop, mis oli seni tuntud kui terminal services). VPNi põhimõte on luua üle üldiselt ebaturvalise interneti turvaline kanal koduarvuti (sama kehtib ka sülearvuti jms kohta) ja firma lokaalvõrgu vahele. Koduarvuti saab sellega lokaalvõrgu osaks, pääsedes ligi kõigile ressurssidele ja teenustele lokaalvõrgus ? võrdselt lokaalvõrgu arvutitega. Ainsaks erinevuseks on ühenduskiirus ? kui lokaalvõrgus on kiiruseks 10 või 100 Mbit/s, siis kaugtöö puhul 20 kuni 1000 korda vähem. Seega koduarvutiga suuremahulise faili avamine lokaalvõrgu serveri kettalt võtab mitukümmend või -sada korda enam aega kui tööarvutiga. VPN võib olla päris hea püsiühenduste korral, mis on kiiremad kui 1?2 Mbit/s, aga mõnel juhul ka aeglasemate puhul, kui arvestada tegevuste puhul kiirusepiiranguga.

Kaugtöölaud toimib vastupidiselt. Töö käibki mingis lokaalvõrgu arvutis ? kas spetsiaalses kaugtöölauaserveris või töötaja isiklikus lauaarvutis. Piltlikult öeldes ühendatakse sellega koduarvuti kuvar, klaviatuur ja hiir. Seega liigub üle interneti vaid ekraanipilt, mitte tegelikud andmed. Suure faili avamine võtab lokaalvõrgus oleval arvutil vähe aega ? ekraanipildi ülekandmiseks piisab aeglasestki ühendusest. Olen hädapärast isegi GSM- data-ühendust kasutanud. Ja mingist ühenduse kiirusest (hinnanguliselt umbes 128 kbit/s) alates edasine ühenduse parandamine enam üldse ei mõju, sest töö kiiruse määrab lokaalvõrgus olev arvuti. Kiirusele ei mõju ka see, kui aeglane on koduarvuti.

Kaugtöölaua eeliseks on ka see, et koduarvutil ei pea olema mingit tarkvara installeeritud peale tasuta kaugtöölauakliendi, lokaalvõrgus oleval arvutil on kõik ju olemas.

Kaugtöölaud on võimeline kasutama lisaks töise arvuti ja võrgu ressurssidele ka koduarvuti printerit, kõvaketast jms. See tähendab võimalust töötada kodus, nähes ekraanil tööarvuti pilti, ja printida kodusele printerile või salvestada faili kodusele flopikettale.

Kaugtöölauda saab kasutada väga mitmel juhul ? erilise Terminal Serveri puhul (Windows 2000 Serveri koosseisus) võib sama serveriga ühenduses olla kümneid kasutajaid korraga, kellest igaüks töötab oma keskkonnas. Kui tööarvuti operatsioonisüsteem on Windows XP Pro, siis saate oma tööarvuti kätte kaugtöölaua abil ? kas või kolleegi arvutist, aga ka koduarvutist. Mis ongi parem, kui omaenda harjunud töökeskkonna kasutamine. Samuti vastupidi ? töölt koduarvutisse pöörduda ja koduarvuti midagi tegema panna või sealt vajalikku faili võtta.

Hea kombinatsioon on aeglasemate püsiühenduste puhul VPN+kaugtöölaud. Esimene annab turvalise ühenduse lokaalvõrku, teine aga võimaluse töötada kodus olles oma tööarvutiga edasi.

Kõikidele andmetele mis tahes riistaga igalt poolt ligipääs vastandub teravalt andmeturbe põhimõttega minimeerida ligipääsu. Ilmselt tuleb leida see nii-vähe-kui-võimalik-niipalju-kui-vajalik-kesktee. Ja võimaldatud ligipääs peab olema turvalise tehnoloogiaga. Kuid sellest veel tähtsam on kasutajate teadlikkus ja arusaam turvaliste paroolide loomise ja salajas hoidmise vajadusest ning muust turvalisusega seonduvast.

Autor: Jako Bergson