Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridust tuleb rahastada tööle saajate arvu järgi

    Tööpuudus langes III kvartalis kaheksa aasta madalaimale tasemele ? 9,1 protsendini, samas tõusis töötajate arv nelja aasta kõrgeima tasemeni ? 597 000ni. Need rõõmustavad tendentsid ei tähenda seda, et tööturupoliitikaga poleks nüüdsest enam vaja tegelda.
    Äripäev toetab Tarmo Kriisi, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja ettepanekut maksta kutsekoolidele pearaha mitte õppurite, vaid neist koolidest töölesaajate arvu järgi.
    Pearaha maksmise põhimõtete muutmine motiveerib kutsekoole oma töö tulemust parandama ja selekteerib välja ning sunnib tegevust lõpetama need koolid, kes ei suuda valmistada tööturule vajalikke spetsialiste.
    Paljuski toodab töötuid meie kutseharidussüsteem: ei valmistata ette neid elukutseid, mida ettevõtjatel on vaja, ja valmistatakse justkui ette neid noori, kes asuvad kohe pärast kooli lõppu täitma töötute ridu.
    Raha on noore inimese peale kulutatud, aga selle kasutegur on väike, lisaks tuleb hakata maksma töötu abiraha. Parem siis juba loobuda kohe tarbetute kutseoskuste õpetamisest, mis hoiab kokku kui mitte muud, siis vähemalt raha. Sisuliselt sama kehtib ka keskkooli ja gümnaasiumi kohta: haridus küll matsi ei riku, aga kõik ei pea vägisi gümnaasiumist läbi käima.
    Pearaha maksmine töölesaajate arvu järgi suunab rahapisku eelkõige nendele koolidele, mis annavad töiseks eluks kompleksselt parema ettevalmistuse. Ei ole tarvis pead murda, millist suunda eelisarendada, vaid lähtuda faktidest, mis viivad soovitava tulemuse poole.
    Tööpuuduse näitajad ei tarvitse jääda järgmisel aastal sama heaks kui tänavu. Mitme suurettevõtte juhid on tunnistanud, et hakkavad koondama alles järgmisel aastal, kui töötajal tekib võimalus saada toetust töötukassast.
    Suuri lootusi ei saa panna ka töötute ümberõppele. Tööpuudust suurendaks märgatavalt korrektsioon kaubanduses ja kinnisvaraarenduses ? need on kaks valdkonda, mis kogevad täna buumilaadset arengut. Eesti kõrgharidusse ja gümnaasiumiharidusse on sisenenud erakapital, kuid kahetsusväärsel kombel pole sama toimunud kutseharidusega. Kuivõrd ettevõtjad kurdavad teravat tööjõupuudust, siis on lahendus seljad kokku panna ja mõni kutsekool erastada.
    Eesti tööpuudust peaks varsti hakkama leevendama tööleminek Euroopa Liidu riikidesse. Mis välismaale tööleminekul toimub praegu stiihiliselt ja vahel illegaalselt, muutub organiseeritumaks ja legaalseks. Võib-olla luua kutsekoolides uusi erialasid just Euroopa Liidus (miks mitte NATO riikides) töötamise perspektiiviga: õpetada muu hulgas võõrkeelt ja töökohariigi elunorme.
    Praegu toimiv kutsekoolide rahastamine ei taga, et need koolid teeksid kvaliteetset tööd. Kui kutsekooli rahavoog hakkab sõltuma töö kvaliteedist ehk töö leidnud noorte arvust, siis aitab see vähendada tööturul ühe riskirühma ? noorte ? osatähtsust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.