Haridust tuleb rahastada tööle saajate arvu järgi

Tööpuudus langes III kvartalis kaheksa aasta madalaimale tasemele ? 9,1 protsendini, samas tõusis töötajate arv nelja aasta kõrgeima tasemeni ? 597 000ni. Need rõõmustavad tendentsid ei tähenda seda, et tööturupoliitikaga poleks nüüdsest enam vaja tegelda.

Äripäev toetab Tarmo Kriisi, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektori asetäitja ettepanekut maksta kutsekoolidele pearaha mitte õppurite, vaid neist koolidest töölesaajate arvu järgi.

Pearaha maksmise põhimõtete muutmine motiveerib kutsekoole oma töö tulemust parandama ja selekteerib välja ning sunnib tegevust lõpetama need koolid, kes ei suuda valmistada tööturule vajalikke spetsialiste.

Paljuski toodab töötuid meie kutseharidussüsteem: ei valmistata ette neid elukutseid, mida ettevõtjatel on vaja, ja valmistatakse justkui ette neid noori, kes asuvad kohe pärast kooli lõppu täitma töötute ridu.

Raha on noore inimese peale kulutatud, aga selle kasutegur on väike, lisaks tuleb hakata maksma töötu abiraha. Parem siis juba loobuda kohe tarbetute kutseoskuste õpetamisest, mis hoiab kokku kui mitte muud, siis vähemalt raha. Sisuliselt sama kehtib ka keskkooli ja gümnaasiumi kohta: haridus küll matsi ei riku, aga kõik ei pea vägisi gümnaasiumist läbi käima.

Pearaha maksmine töölesaajate arvu järgi suunab rahapisku eelkõige nendele koolidele, mis annavad töiseks eluks kompleksselt parema ettevalmistuse. Ei ole tarvis pead murda, millist suunda eelisarendada, vaid lähtuda faktidest, mis viivad soovitava tulemuse poole.

Tööpuuduse näitajad ei tarvitse jääda järgmisel aastal sama heaks kui tänavu. Mitme suurettevõtte juhid on tunnistanud, et hakkavad koondama alles järgmisel aastal, kui töötajal tekib võimalus saada toetust töötukassast.

Suuri lootusi ei saa panna ka töötute ümberõppele. Tööpuudust suurendaks märgatavalt korrektsioon kaubanduses ja kinnisvaraarenduses ? need on kaks valdkonda, mis kogevad täna buumilaadset arengut. Eesti kõrgharidusse ja gümnaasiumiharidusse on sisenenud erakapital, kuid kahetsusväärsel kombel pole sama toimunud kutseharidusega. Kuivõrd ettevõtjad kurdavad teravat tööjõupuudust, siis on lahendus seljad kokku panna ja mõni kutsekool erastada.

Eesti tööpuudust peaks varsti hakkama leevendama tööleminek Euroopa Liidu riikidesse. Mis välismaale tööleminekul toimub praegu stiihiliselt ja vahel illegaalselt, muutub organiseeritumaks ja legaalseks. Võib-olla luua kutsekoolides uusi erialasid just Euroopa Liidus (miks mitte NATO riikides) töötamise perspektiiviga: õpetada muu hulgas võõrkeelt ja töökohariigi elunorme.

Praegu toimiv kutsekoolide rahastamine ei taga, et need koolid teeksid kvaliteetset tööd. Kui kutsekooli rahavoog hakkab sõltuma töö kvaliteedist ehk töö leidnud noorte arvust, siis aitab see vähendada tööturul ühe riskirühma ? noorte ? osatähtsust.