Soome ja Rootsi eitavad survet

Praha tippkohtumise järel, mil NATO kutsus alliansiga liituma seitse endist idabloki riiki, oleks Euroopa Liidu praegustest ja tulevastest liikmetest 19 sõjalise alliansi liikmed. Mida arvavad uuest olukorrast Euroopa Liidus Iirimaa ja Austriaga koos neutraalseks jäänud Soome ja Rootsi?

Prahas kinnitas nii Soome president Tarja Halonen kui ka Rootsi peaminister Göran Persson, et ei leia, et uute riikide, sealhulgas Baltimaade vastuvõtmine NATOsse suurendaks neile survet alliansiga liitumiseks. Halonen ütles, et NATO uute liikmete julgeolekuvajadus tulenes kaalutlustest, mis Soome puhul arvesse ei tule. Välisminister Erkki Tuomioja leidis, et kuna alliansivälised riigid on olnud pigem julgeoleku tootjad kui tarbijad, on NATO küllap edaspidigi koostööst huvitatud. Eriti võitluses rahvusvahelise terrorismiga, kus vajatakse iga liitlast.

Göran Persson ütles, et Euroopa praeguses julgeolekupoliitilises olukorras ei näe Rootsi vajadust oma neutraliteedist loobumiseks. Pealegi tähendaks allianss suuremaid sõjalisi kulutusi ja vähem manööverdamisruumi rahvusvahelistes suhetes. Vaatlejate sõnul seletab Perssoni leigust seegi, et peaministri peahuvi on praegu rahvahääletus euroga liitumiseks edukalt läbi viia. Viimased küsitlused näitasid esimest korda enam kui aasta jooksul eurovastaste enamust, mis on tõusnud 41 protsendini.

Halonen, kes 1997. a Soome välisministrina taotles Rootsiga koos ELi kaasamist sõjaliste kriiside lahendamisse, millest sündis ELi kiirreageerimisüksuse idee, ütles Prahas, et taolised operatsioonid tuleb läbi viia koos NATOga ning dubleerimist vältida. Haloneni jaoks on NATO-l sõjaline roll ja ELil tsiviilroll, ehkki piirid on hägusemaks läinud. Ka Soome avalik arvamus on NATOga liitumise vastu ? viimase küsitluse järgi on poolt 18 ja enam kui 60 vastu. Samas on 70 vastastest veendunud, et Soome poliitiline eliit tüürib NATO suunas ning teeb lähiajal ka vastava otsuse.