Tarbimisbuum kasvatab kahjukindlustuse mahtusid

Pankade poolt pakutavad ahvatlevalt soodsad tingimused eluasemelaenu võtmiseks on hakanud jõudsalt kasvatama kahjukindlustuse mahtusid. Kuna laenu tagatiseks on tavaliselt soetatav eluase, siis selle kindlustamine on kohustuslik vähemalt nelja enamlevinud riski vastu. Nendeks on tulekahju, veeavarii, vandalism, loodusõnnetus. If Eesti Kindlustuse kindlustusdirektori Mihkel Uibopuu sõnul kasvab lähiajal kindlasti ka koduse vara nagu näiteks elektroonika kindlustamine, mida tänu pankade poolt pakutavatele erinevatele järelemaksuvõimalustele järjest enam ostetakse. ?Üha enam hakkab inimesi meelitama võimalus tasuda otsemaksekorraldusega kindlustuse eest,? nendib Uibopuu lisades, et nii on tagatud ka pidev kindlustuskaitse. Samas tagab see ka seltsidele kindlustunde maksete laekumise osas.

Kui tänaseks on vabatahtlik sõidukikindlustus ette rebinud seni suurimast kahjukindlustusliigist liikluskindlustusest, siis Uibopuu prognoosib, et lähima kolme aasta jooksul edestab liikluskindlustust ka kodukindlustus.

Enamik kaskokindlustatud autodest kuulub liisingfirmadele. ERGO andmetel kuulub juriidilistele isikutele umbes 80%, If Eesti Kindlustuses ligikaudu 60% vabatahtlikest sõidukikindlustuslepingutest.

Osad seltsid prognoosivad lähiaastateks aga kindlustustariifide suurenemist. ?Kindlustuse hinnad kajastavad igal ajahetkel riski ja kapitali hinda, mis on vajalikud konkreetse riski ülekandeks ja minu hinnangul enamuste kindlustusliikide hinnad Eestis tõusevad,? selgitab Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt. Samas püüab ta kummutada müüti, et kindlustamine on hirmkallis ja seda endale lubada ei saa. ?Palju kallimaks võib osutuda see, et jäetakse 500 krooni aastas maksev tulekindlustus sõlmimata ja ühel hetkel pole teil enam midagi.? Kivirüüdi sõnul näitab lihtne arvutus, et kui võrrelda 500kroonist makset 300 000 krooni maksva korteriga, siis kindlustusselts arvestab ühe täieliku kahjuga 600 aasta jooksul. ?Kuid üks kord 600 aasta jooksul võib juhtuda kas homme või 599 aasta pärast.?

Enamasti pöördutaksegi kindlustusseltsi poole sooviga saada pakkumist auto või vara kindlustamiseks, kuna seadus, pank või liisingfirma seda nõuab. Seltsid nendivad siiski, et kasvamas on selliste klientide hulk, kes suhtuvad kindlustuse ostmisesse kui oma riskide maandamise võimalusse ning teevad seda vabatahtlikult.

Lähitulevikus jääb olukord kindlustusliikide osas ilmselt sarnaseks olemasolevaga, nendib Kivirüüt. Uusi kindlustusliike on oodata kohustusliku vastutuskindlustuse suunalt, kuid need on enamasti kitsale professionaalsele tarbijaskonnale mõeldud nishitooted. Ühtlasi sõltub nende pakkumine sellest, kas kindlustustegevuse seadusesse kirjutatud klauslid omavastutuse mittekohaldamise ja limiteerimata summaarse kindlustuskatte osas muudetakse või mitte. Hetkel kehtiv seadusandlus välistab selliste kindlustusliikide pakkumise või siis muudab kliendi jaoks nende ostmise mõttetult kalliks. Ainukene suurem muutus kindlustusliikide osas võib toimuda kohustusliku tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse vastuvõtmisel, kuid täna on selle vastuvõtmisaega veel vara prognoosida.

Suuremaks muudatuseks nii elu- kui ka kahjukindlustuses on jaanuarist kehtima hakkav võlaõigusseadus. If Eesti Kindlustuse peariskihindaja Eero Johannese selgitusel on uue seaduse valguses vara müüjal või kinkijal soovitatav kindlustusleping enne võõrandamist lõpetada, sest pärast tehingut on õigus kindlustusele juba uuel omanikul. ?Tähelepanuväärne on veel see, et samas jääb kuni kindlustusperioodi lõpuni kindlustusmakse tasumise eest vastutama "vana" omanik koos uue omanikuga,? nendib Johannes.

Võlaõigusseadus kaitseb kindlustatud vara uue omaniku õigusi. Võõrandaja peab juba enne müümist otsustama, kas kindlustusleping läheb üle uuele omanikule või mitte.

Kinnisasjade puhul läheb vara uuele omanikule üle kinnistusraamatusse kandmisel, mitte notariaalse lepingu allkirjastamisel. Kui õnnetus juhtub pärast vara üleminekut, on kindlustushüvitise saamise õigus uuel omanikul. Selts võib aga keelduda hüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja jätab vara müümisest või kinkimisest seltsi teavitamata. Kui "vana" omanik soovib saada tagasi "kasutamata" kindlustusmakset, tuleb kindlustuslepingu lõpetamiseks pöörduda kindlustusandja poole enne omandi üleminekut. Pärast omandi üleminekut ei ole "vanal" omanikul enam õigust nõuda kindlustuslepingu lõpetamist ega õigust saada tagasi "kasutamata" kindlustusmakse osa. Need õigused on üle läinud uuele omanikule.

Rääkides turuosadest, siis võib öelda, et veidi üle 10 aasta vanune Eesti kindlustusturg on saavutanud esmakordselt teatud stabiilsusfaasi. Kui Nordea välja arvata, siis ilmselt on enamus seltsidest lähedal turuosale, mis kunagi eesmärgiks seatud. Tänaseks turule jäänud turuosalised on tõendanud oma jätkusuutlikkust ja enam ei toimu arutlusi, kes järgmisena asjad kotti paneb.

Viimased paar aastat on kindlustusturu kasv olnud 20% ligidal. Kui tavaliselt on kahjukindlus elukindlustusest pisut eespool, siis esmakordselt selle aasta 9 kuu kokkuvõttes jõudis viimane kahjukindlustusturu kasvule järgi.

Maailma suuruselt teise edasikindlustusfirma Swiss Re uuringu järgi kasvab kahjukindlustus kolm korda kiiremini kui SKT, mis Eestis on olnud 6.5%. Seega kui SKT hakkab kasvama, siis alles poole aasta pärast suureneb kahjukindlustusturg.

Kaskokindlustus edestas liikluskindlustuse