Küttekaabel soojendab pindu ja lume langedes see lihtsalt sulab selliselt, et kerge lumesaju puhul lumekatet ei tekigi või sulab see kiiresti saju järel ja mõne aja pärast on teekatted lumevabad ja kuivad.

Kui lund saab kühveldada suhteliselt lihtsalt, siis jää teke treppidel on tõeline peavalu. Jää lõhkumine kangiga vigastab kattematerjale ja liiva raputamine on ajutine ja tülikas lahendus.

Trepi kuiva hoidmine küttekaabli abil on aga mugav ja lihtne.

Eelarvamuslik suhtumine välialade küttesse on alati selline, et tegemist on väga kalli lõbuga. Samas unustatakse kulutused, mida tehakse kojamehe palkamiseks ja liiva ostmiseks. Majaomanike kohustuseks on hoida kõnniteed puhtad. Juhul kui keegi peaks majaomaniku hooletuse tõttu libedal jääl kukkuma, on hüvituse nõuded juba hoopis kõrged.

Õigesti paigaldatud elektrilised, automaatselt juhitud süsteemid on lihtsalt ekspluateeritavad ja töökindlad. Kokkuhoitud hoolduskulude näol tasuvad nad end kiiresti.

Küttekaabliga lahendatud jäätumiskaitset on lihtne projekteerida ning paigaldada. Küttekaablit võib paigaldada betooni, liiva sisse ja isegi asfalti.

Tavaliselt soovitatakse kasutada küttekaablit erivõimsusega 300 W/m2. Juhul kui tegemist on kaetud alaga , piisab tavaliselt ka erivõimsusest 200 W/m2. Raske liiklusega kaldteedel oleks soovitav kasutada 400 W/m2 erivõimsusega kaablit.

Jämedalt jaotatakse küttekaablid kahte rühma, isereguleeruvad ja termostaadiga reguleeritavad küttekaablid. Kui isereguleeruv küttekaabel on kallim, siis puudub samas vajadus termostaadi paigaldamiseks. Teistele küttekaablitele on termostaadi paigaldus vajalik.

Selleks, et küttekaabel kütaks ainult siis kui selleks vajadus on, kasutatakse diferentsiaaltermostaati, millele antakse ette temperatuuride vahemik (näiteks ?5° kuni +3° C) Küttekaabel töötab ainult antud temperatuuride vahemikus.

Lisaks temperatuuri andurile kasutatakse ka niiskusandureid, mis lubavad kütte sisse lülitada vaid niiskuse olemasolul.

Vahel võib termostaadi ka hoopis kasutamata jätta, lülitades kütet sisse ja välja vastavalt vajadusele. Mina kasutan oma kodu välistrepi kütteks just viimast varianti. Kuna trepipind on kõigest 3 m2, on installeeritud võimsus 1 kW. Kui lumekoristus näib paratamatu, tuleb lihtsalt nupule vajutada ja labidatöö asemel midagi intellektuaalsemat ette võtta. Trepiküte on sees tavaliselt 4?5 tundi, mistõttu saab kehtivaid elektrienergia tariife arvestades trepi puhtaks umbes 4 krooniga.

Autor: Heiki Liiser