Büroos viibib tavaliselt palju mitmesuguste ülesannetega erineva vanusega inimesi. Seetõttu on kontori kujundamisel oluline, et loodav värvifoon oleks sobiv kõigile töötajatele. Soodustaks kontsentreerumist, ei häiriks ja mõjuks stimuleerivalt. Võimatu?

Abi on värvuspsühholoogiast. Vähemal või suuremal määral võivad erinevate inimeste värvieelistused olla üsna erinevad. Põhjuseks erinevatest rahvustest, soost, vanusest, kommetest, temperamendist tulenevad iseärasused. Kuid üks on kindel - teatud värvitoonid meie teadvuses on olenemata sellest millisel poolkeral me elame, seostunud looduses sama loodusliku värvitunnetusega: ülal hele päike ja all tume maapind. Sinine assotsieerub taeva, jää, külma, kauguse ja avarusega. Oranzid, punased toonid tule ja päikesega; roheline looduse rahuga. Samuti on kindlaks tehtud, et olenemata erinevatest moehullustest ja trendidest tunneb inimene end igapäevaselt ikkagi kõige paremini nendes ruumides kus värvi ja tumedussuhted on sarnased looduses esinevatele. Näiteks roosa põrand tundub pruunist palju vähem astutavam jne.

Värvikeskkond: aktiivsed ja passiivsed tsoonid. Värvikeskkond võiks olla mitmekesine, pakkudes võimalust nii häirimatult süveneda töösse kui erinevaid võimalusi lõõgastumiseks või hoopis mõtteergastamiseks. Siinkohal soovitaks lisaks hästifunktsioneerivale põhiplaanile büroopinna jaotada värvikujunduse osas erinevateks tsoonideks: passiivseks ja aktiivseks tsooniks. Esimese ülesanne on toetada efektiivset töötegemist. Teine peab ärgitama inimesi suhtlema, enamasti viibitakse neis ruumides lühiajaliselt. Eri tööspetsiifikaga büroodes võivad need mõisted mõnevõrra erineda.

Värv kui märk. Värvil on büroos ka teine: märgistav ja suunav funktsioon. Erinevad värvipinnad võiksid lisaks esteetilisele võlule aidata inimesi ka ruumiderägastikus orienteeruda. Värvi tähtsus juhendava märgina muutub asendamatuks kriisisituatsioonides kui on vaja inimesi suurtelt pindadel kiirelt evakueerida. Võimalused: põranda värv triipudena kui kindlalt määratletud suund, koridor mis viib väljapääsuni eraldatud ülejäänud büroost omaette värvina jms.

Tööruumides pigem tagasihoidlikud värvilahendused. Ettevaatlik tuleks olla suurte oran?ide, punaste, kollaste pindadega, mis toovad ruumi küll sooja ja lõbusa meeleolule, kuid sellises ruumis pikemat aega töötades hakkavad need esialgu meeldivana tundunud värvid häirima ja segama igapäevast tööd. Ettevaatlikult võiks suhtuda ka pruuni, musta ja halli liigkasutamisse, mis domineerivana tekitavad loidust, apaatsust ja väsimust. Ka ühtlaselt valgete seinte ja laega ruum väsitab ja mõjub ühtlaselt hallina nagu udune päev. Seega halvad on nii liigne värvikirevus kui ka monotoonsus, mis mõlemad pärsivad töövõimet.

Mõtte ergastamiseks piisab mõnest ?pilgukoondajast? mõne värvilise pildi või arhitektuurse detaili näol. Seda funktsiooni täidavad ka büroos leiduvad kõikvõimalikud mapid, kaustad jne.

Eraldi tuleks vaadelda sekretäri ja nõupidamiste ruumi, kus pigem võiks eelistada stimuleerivad ja kontakteerumist soodustavaid värve. Näiteks soojad värvitoonid tekitavad hubase meeleolu ja loovad soodsa pinna aktiivseks vestluseks.

Puhkeruum on büroos koht lõõgastumiseks, kus suheldakse bürookaaslastega või on võimalus mõnda aega olla üksi. Olenevalt ettevõtte tööspetsiifikast ja suhtlemiskoormusest võiks see ruum olla kas aktiivne või rahustav. Kui büroos töötavate inimeste põhitöö koosneb päevast päeva aktiivsest suhtlemisest ja asjaajamisest, võiks puhkeruum olla kujundatud pigem pehmetes, helendatud, pingeid maandavates toonides (helesinine, heleroheline, soojad pastelsed toonid). Ja vastupidi- rutiinne paberitöötegija sooviks puhkeruumis kindlasti elavamat värvikeskkonda. Siiski võiks vältida intensiivseid värvitoone nende väsitava mõju tõttu.

Võimsad värvikombinatsioonid büroo miniköögis või sööginurgas on omal kohal, sest seal viibitakse lühikest aega. See on koht, kus lisaks heale enesetundele võetakse kaasa ülejäänud päevaks hea tuju ja erksad mõtted.

Värvis on jõud, mille abil võib ruumi erinevaid parameetreid muuta tundmatuseni. Kuid kunagi ei ole kujunduses otsustav üksikute värvide mõju, vaid nende koosmõju. Seega absoluutset värvikujunduse retsepti ei ole.

Iga objekti tuleb vaadelda eraldi arvestades konkreetse ruumi eripära, loomuliku valguse kvantiteeti ja kvaliteeti, ruumi asukohta ilmakaarte suhtes jne.

Autor: Janneli Juhe