Andres Bergmann väidab, et pankrotistunud oleks hoopis Forekspank ja Ühispank, kui riik poleks erapoolikult sekkunud, kirjutab Postimees.
Raskustesse sattumise peapõhjus oli see, et Eesti pangandusturul oli moratooriumi väljakuulutamise hetkel likviidsuskriis, räägib Bergmann intervjuus.
Selle kriisi ajal oleks pidanud turult lahkuma punkt üks Ühispank ja punkt kaks Forekspank (hilisem Optiva, praegune Sampo Pank), mille päästmine läks riigile lõppkokkuvõttes maksma sadu miljoneid kroone.
Igal juhul poleks tohtinud pankrotti minna EVEA Pank, väidab Bergmann. EVEA Panga pankrotimenetluse peapõhjuseks olid Vene riigi väärtpaberid, mida keskpank hindas väärtusetuks. Praegu hinnatakse nende eurobondide nominaalväärtust üldjuhul sajale protsendile, rääkimata tulususest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks moratooriumi põhjuseks oli see, et Ühispank oli tollal väga tõsistes likviidsusraskustes. Riigikassal on iga päev teatud ülejääk, mis paigutatakse kommertspankadesse vastavalt nende suurusele.
ERA Pangas oli iga päev 30 miljoni krooni ringis riigikassa raha. Kriisimomendil ning kokkulepetest kinni pidamata tõmbas riigikassa likviidsuse ära ühest pangast teise, räägib Bergmann Postimehele.