22. detsember 2002 kell 22:00

Tegevusaruanne kujundab mainet

Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud, vastavalt raamatupidamise seadusele, koostama lõppenud majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruande. Aruande eesmärgiks on kajastada äriühingu vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust, kajastades neid läbi raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku.

On kujunenud väär arusaamine, et võrdluses teiste raamatupidamise aastaaruande osadega, on tegevusaruanne pigem formaalsus kui sisuliselt tähtsust omav dokument.

Tegevusaruande eesmärk on anda ülevaade äriühingu tegevusest tervikuna ? nii toimunust kui ka planeeritavast. Seaduse kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada ja kinnitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Samas võib poole aasta jooksul aga äriühingu majandustegevuses toimuda olulisi muudatusi ? nii positiivseid kui negatiivseid.

Just tegevusaruanne peab kajastama aruande koostamise perioodil aset leidnud tähtsamaid sündmusi, mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aasta majandustulemusi.

Arvestades ajalist nihet majandusaasta lõpu ja tegevusaruande koostamise vahel, peegeldab selle sisuline ülesehitus paljuski äriühingu avatust.

Kui äriühing oli majandusaasta lõpu seisuga kasumis, kuid järgneva poolaasta tegevus on viinud pankrotieelsesse seisu, peab see olema igal juhul kajastatud tegevusaruandes.

Oluliste muudatuste mahavaikimine on tegevusaruandele sätestatud nõuete rikkumine, sest sellega võidakse kahjustada kolmandate isikute õigust adekvaatsele informatsioonile. Kahetsusväärne on aga tõsiasi, et koostatud tegevusaruanded ei täida üldjuhul oma rolli. Kui positiivsete muutuste kohta veel võib aruandest selgust saada, siis negatiivsete osas reeglina mitte. Ikka loodetakse, et majandusaasta lõpuks olukord muutub, kuid äripartneri jaoks on olulisem siiski hetkeseis.

Sageli ollakse seisukohal, et äriregistrile raamatupidamise aastaaruande esitamine on lihtsalt üks ettevõtjale pandud lisakohustus, mida tuleb täita. Unustatakse aga, et seeläbi rakendub eelkõige avatuse ja läbipaistvuse põhimõte ning aruandlusega saavad tutvuda ka potentsiaalsed või olemasolevad koostööpartnerid, rääkimata riigiasutuste esindajatest.

Igasugune avalikkusele ligipääsetav teave annab informatsiooni äriühingu kohta. Kui arvulised näitajad on asjahuvilistele üheselt mõistetavad, siis tegevusaruande sõnastus ja vormistus näitab eelkõige juhatuse suhtumist sellega tutvujatesse. Sõna on ju relv, mida äriühingu juhtimis- ja esindusorgan võiks äriühingu huvides heas mõttes ära kasutada. Sisuliselt kaalutletult koostatud tegevusaruandega on võimalik kujundada äriühingu mainet endale meelepärases suunas. Igal juhul suurendab usaldusväärsust, kui oluline informatsioon äriühingu kohta on esitatud korrektse keelekasutusega, tegelikke asjaolusid ja eesmärke kajastades.

Kui omanik on samaaegselt igapäevase majandustegevuse juht, omab tegevusaruanne äriühingu siseselt vähem tähtsust. Seevastu suure omanike ringiga äriühingute puhul saavad aruandest tegevuse kohta olulist teavet ka omanikud, kes aga ei pruugi alati olla keeruliste majandusterminitega kursis ? ka seeõttu tuleks silmas pidada nii teksti informatiivsust, loetavust kui arusaadavust.

Eeltooduga püüame kummutada ettevõtjate üldist seisukohta, et tegevusaruanne on vaid formaalsus. Tegevusaruande koostamisel tulekski lähtuda printsiibist, et aruanne peab andma võimaluste piires informatsiooni tegeliku majandusseisu kohta majandusaasta aruande kinnitamise ajal. Juhatuse initsiatiivil võiks tegevusaruandes lisaks seaduses toodud kohustuslikele elementidele leida kajastamist ka muud ettevõtet ja selle majanduskeskkonda iseloomustavad ning mõjutavad asjaolud. Seeläbi osutub tegevusaruanne praktiliselt kasulikuks ka ettevõtjale endale, kuna selle koostamisel analüüsitakse toimunut, võrreldakse viimaste aastate finantsnäitajaid, hinnatakse pakutavate toodete-teenuste turul valitsevaid riske ja nende maandamise võimalusi ning määratletakse eeltoodut ja äriühingu varjatud potentsiaali arvesse võttes eesmärgid tulevikuks.

Raili Reimer

OÜ Pearu jurist

Uus raamatupidamise seadus nõuab avalikult, eri- või ainuõigust omavalt ning üldist huvi pakkuvat teenust osutavalt ettevõtjalt oluliselt läbipaistvamat aruandlust.

Kõigil neil on kohustus esitada rahandusministri nõudmisel oma raamatupidamise ja selle korraldamise kohta andmeid, mis võimaldavad hinnata selle läbipaistvust, juhul kui nende käive ületab aruandeaastal ja kahel sellele eelnenud aastal 95 miljonit krooni.

Avalik ettevõtja peab lisaks eeltoodud kohustusele esitama rahandusministrile majandusaasta aruande ühe kuu jooksul selle kinnitamisest, kui ta käibest vähemalt poole moodustab tootmisalane tegevus ja käive aruandeaastal on olnud suurem kui 500 miljonit krooni.

Autor: Kaili Siilak

Hetkel kuum