• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tegevusaruanne kujundab mainet

    Iga raamatupidamiskohustuslane on kohustatud, vastavalt raamatupidamise seadusele, koostama lõppenud majandusaasta kohta raamatupidamise aastaaruande. Aruande eesmärgiks on kajastada äriühingu vara, kohustusi, omakapitali ning majandustegevuse tulemust, kajastades neid läbi raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja majandusaasta kasumi jaotamise ettepaneku.
    On kujunenud väär arusaamine, et võrdluses teiste raamatupidamise aastaaruande osadega, on tegevusaruanne pigem formaalsus kui sisuliselt tähtsust omav dokument.
    Tegevusaruande eesmärk on anda ülevaade äriühingu tegevusest tervikuna ? nii toimunust kui ka planeeritavast. Seaduse kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada ja kinnitada hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Samas võib poole aasta jooksul aga äriühingu majandustegevuses toimuda olulisi muudatusi ? nii positiivseid kui negatiivseid.
    Just tegevusaruanne peab kajastama aruande koostamise perioodil aset leidnud tähtsamaid sündmusi, mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aasta majandustulemusi.
    Arvestades ajalist nihet majandusaasta lõpu ja tegevusaruande koostamise vahel, peegeldab selle sisuline ülesehitus paljuski äriühingu avatust.
    Kui äriühing oli majandusaasta lõpu seisuga kasumis, kuid järgneva poolaasta tegevus on viinud pankrotieelsesse seisu, peab see olema igal juhul kajastatud tegevusaruandes.
    Oluliste muudatuste mahavaikimine on tegevusaruandele sätestatud nõuete rikkumine, sest sellega võidakse kahjustada kolmandate isikute õigust adekvaatsele informatsioonile. Kahetsusväärne on aga tõsiasi, et koostatud tegevusaruanded ei täida üldjuhul oma rolli. Kui positiivsete muutuste kohta veel võib aruandest selgust saada, siis negatiivsete osas reeglina mitte. Ikka loodetakse, et majandusaasta lõpuks olukord muutub, kuid äripartneri jaoks on olulisem siiski hetkeseis.
    Sageli ollakse seisukohal, et äriregistrile raamatupidamise aastaaruande esitamine on lihtsalt üks ettevõtjale pandud lisakohustus, mida tuleb täita. Unustatakse aga, et seeläbi rakendub eelkõige avatuse ja läbipaistvuse põhimõte ning aruandlusega saavad tutvuda ka potentsiaalsed või olemasolevad koostööpartnerid, rääkimata riigiasutuste esindajatest.
    Igasugune avalikkusele ligipääsetav teave annab informatsiooni äriühingu kohta. Kui arvulised näitajad on asjahuvilistele üheselt mõistetavad, siis tegevusaruande sõnastus ja vormistus näitab eelkõige juhatuse suhtumist sellega tutvujatesse. Sõna on ju relv, mida äriühingu juhtimis- ja esindusorgan võiks äriühingu huvides heas mõttes ära kasutada. Sisuliselt kaalutletult koostatud tegevusaruandega on võimalik kujundada äriühingu mainet endale meelepärases suunas. Igal juhul suurendab usaldusväärsust, kui oluline informatsioon äriühingu kohta on esitatud korrektse keelekasutusega, tegelikke asjaolusid ja eesmärke kajastades.
    Kui omanik on samaaegselt igapäevase majandustegevuse juht, omab tegevusaruanne äriühingu siseselt vähem tähtsust. Seevastu suure omanike ringiga äriühingute puhul saavad aruandest tegevuse kohta olulist teavet ka omanikud, kes aga ei pruugi alati olla keeruliste majandusterminitega kursis ? ka seeõttu tuleks silmas pidada nii teksti informatiivsust, loetavust kui arusaadavust.
    Eeltooduga püüame kummutada ettevõtjate üldist seisukohta, et tegevusaruanne on vaid formaalsus. Tegevusaruande koostamisel tulekski lähtuda printsiibist, et aruanne peab andma võimaluste piires informatsiooni tegeliku majandusseisu kohta majandusaasta aruande kinnitamise ajal. Juhatuse initsiatiivil võiks tegevusaruandes lisaks seaduses toodud kohustuslikele elementidele leida kajastamist ka muud ettevõtet ja selle majanduskeskkonda iseloomustavad ning mõjutavad asjaolud. Seeläbi osutub tegevusaruanne praktiliselt kasulikuks ka ettevõtjale endale, kuna selle koostamisel analüüsitakse toimunut, võrreldakse viimaste aastate finantsnäitajaid, hinnatakse pakutavate toodete-teenuste turul valitsevaid riske ja nende maandamise võimalusi ning määratletakse eeltoodut ja äriühingu varjatud potentsiaali arvesse võttes eesmärgid tulevikuks.
    Raili Reimer
    OÜ Pearu jurist
    Uus raamatupidamise seadus nõuab avalikult, eri- või ainuõigust omavalt ning üldist huvi pakkuvat teenust osutavalt ettevõtjalt oluliselt läbipaistvamat aruandlust.
    Kõigil neil on kohustus esitada rahandusministri nõudmisel oma raamatupidamise ja selle korraldamise kohta andmeid, mis võimaldavad hinnata selle läbipaistvust, juhul kui nende käive ületab aruandeaastal ja kahel sellele eelnenud aastal 95 miljonit krooni.
    Avalik ettevõtja peab lisaks eeltoodud kohustusele esitama rahandusministrile majandusaasta aruande ühe kuu jooksul selle kinnitamisest, kui ta käibest vähemalt poole moodustab tootmisalane tegevus ja käive aruandeaastal on olnud suurem kui 500 miljonit krooni.
    Autor: Kaili Siilak
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Vanglaleival Hubert Hirve varju nähakse jätkuvalt restoraniäris
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.
Kohtu hinnangul on hoolimata aastaid kestnud eelvangistusest säilinud ettevõtja Hubert Hirve kontroll restoraniäris, mis hiljuti kesta vahetas.