Tegevusaruanne kujundab mainet

Just tegevusaruanne peab kajastama aruande koostamise perioodil aset leidnud tähtsamaid sündmusi, mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aasta majandustulemusi.

Arvestades ajalist nihet majandusaasta lõpu ja tegevusaruande koostamise vahel, peegeldab selle sisuline ülesehitus paljuski äriühingu avatust.

Kui äriühing oli majandusaasta lõpu seisuga kasumis, kuid järgneva poolaasta tegevus on viinud pankrotieelsesse seisu, peab see olema igal juhul kajastatud tegevusaruandes.

Oluliste muudatuste mahavaikimine on tegevusaruandele sätestatud nõuete rikkumine, sest sellega võidakse kahjustada kolmandate isikute õigust adekvaatsele informatsioonile. Kahetsusväärne on aga tõsiasi, et koostatud tegevusaruanded ei täida üldjuhul oma rolli. Kui positiivsete muutuste kohta veel võib aruandest selgust saada, siis negatiivsete osas reeglina mitte. Ikka loodetakse, et majandusaasta lõpuks olukord muutub, kuid äripartneri jaoks on olulisem siiski hetkeseis.

Sageli ollakse seisukohal, et äriregistrile raamatupidamise aastaaruande esitamine on lihtsalt üks ettevõtjale pandud lisakohustus, mida tuleb täita. Unustatakse aga, et seeläbi rakendub eelkõige avatuse ja läbipaistvuse põhimõte ning aruandlusega saavad tutvuda ka potentsiaalsed või olemasolevad koostööpartnerid, rääkimata riigiasutuste esindajatest.

Igasugune avalikkusele ligipääsetav teave annab informatsiooni äriühingu kohta. Kui arvulised näitajad on asjahuvilistele üheselt mõistetavad, siis tegevusaruande sõnastus ja vormistus näitab eelkõige juhatuse suhtumist sellega tutvujatesse. Sõna on ju relv, mida äriühingu juhtimis- ja esindusorgan võiks äriühingu huvides heas mõttes ära kasutada. Sisuliselt kaalutletult koostatud tegevusaruandega on võimalik kujundada äriühingu mainet endale meelepärases suunas. Igal juhul suurendab usaldusväärsust, kui oluline informatsioon äriühingu kohta on esitatud korrektse keelekasutusega, tegelikke asjaolusid ja eesmärke kajastades.

Kui omanik on samaaegselt igapäevase majandustegevuse juht, omab tegevusaruanne äriühingu siseselt vähem tähtsust. Seevastu suure omanike ringiga äriühingute puhul saavad aruandest tegevuse kohta olulist teavet ka omanikud, kes aga ei pruugi alati olla keeruliste majandusterminitega kursis ? ka seeõttu tuleks silmas pidada nii teksti informatiivsust, loetavust kui arusaadavust.

Eeltooduga püüame kummutada ettevõtjate üldist seisukohta, et tegevusaruanne on vaid formaalsus. Tegevusaruande koostamisel tulekski lähtuda printsiibist, et aruanne peab andma võimaluste piires informatsiooni tegeliku majandusseisu kohta majandusaasta aruande kinnitamise ajal. Juhatuse initsiatiivil võiks tegevusaruandes lisaks seaduses toodud kohustuslikele elementidele leida kajastamist ka muud ettevõtet ja selle majanduskeskkonda iseloomustavad ning mõjutavad asjaolud. Seeläbi osutub tegevusaruanne praktiliselt kasulikuks ka ettevõtjale endale, kuna selle koostamisel analüüsitakse toimunut, võrreldakse viimaste aastate finantsnäitajaid, hinnatakse pakutavate toodete-teenuste turul valitsevaid riske ja nende maandamise võimalusi ning määratletakse eeltoodut ja äriühingu varjatud potentsiaali arvesse võttes eesmärgid tulevikuks.