Andres Reimer • 21. jaanuar 2003 kell 22:00

Odav dollar pärsib idakaubandust

Eile oli USA dollari kurss 14,68 krooni. "Mis puutub dollari odavnemisse, siis muudel võrdsetel tingimustel peaks see sisseveetavad kaubad odavamaks muutma," rääkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majanduspoliitika allosakonna juhataja Andres Saarniit. Et kaupade sissevedu dollarite eest on suurem kui nende väljavedu, siis dollari odavnemise üldmõju kaubabilansile peaks olema positiivne ning kaubavahetuse puudujääk peaks vähenema. "Samal ajal muutuvad dollarite eest väljaveetavad kaubad kallimaks ja hinnatundlikud välistarbijad võivad loobuda neid ostmast. See puudutab teatud turge ja kaubagruppe, mida üldistatult võiks "idakaubanduseks" nimetada," ütles Saarniit.

Dollari nõrkusest tingitud Vene ekspordi elavnemine tasandab ASile Eesti Raudtee kaotused, rääkis ettevõtte finantsdirektor Stephen Archer. Eesti Raudtee kaotab nõrga dollari tõttu veduritele kütust ostes, selgitas Archer. Samal ajal odavnevad Ameerika veduritele ostetavad varuosad ja Venemaa naftaeksport elavneb, rääkis ta. "Positiivsete ja negatiivsete majandusmõjude tasakaalustamine on praegu ettevõtte juhtkonna tähtsaim ülesanne," rääkis Archer. Raudtee töö mahtu pole dollari kursimuutus esialgu mõjutanud, mis püsib igapäevaselt tavapärase 30-34 rongipaari juures.

Dollarist mõjutatud elektroonikatööstuse kiratsemine sundisid Ida-Virumaa haruldaste metallide tootjat Silmetit ettevõtte päästmiseks koondama töötajaid ja kärpima kulusid, lausus ettevõtte juht Tiit Vähi. Silmeti kasum vähenes mullu varasema aastaga võrreldes ligi kümme korda, kukkudes 69 miljonilt kroonilt 6,3 miljonini. Käive kuivas ligi veerandi võrra 610 miljonilt kroonilt 470 miljonini. "Meie kasum on tähelepanuväärne, sest konkurendid langesid kõik kahjumisse," tunnistas Vähi. "Silmet areneb Eesti majandusele vastupidiselt. Kui Eestil tervikuna läheb hästi, siis Silmetil on raskemad ajad." Silmet nii tarnib kui ka müüb dollaris, ja kannab Vähi sõnul kahju Eestis kroonides ehk sisuliselt eurodes tehtud kulutustega. Oluliselt mõjutas Silmetit lennukitööstuse kokkukuivamine pärast terrorismi ägenemist 2001. aastal, sest vähenes nõudmine kallite supersulamite järele. Samuti mõjus nn elektroonikamulli lõhkemine. "Meie toodete hinnad on langenud kaks korda," sõnas Vähi. Möödunud aastal koondas tehas sadakond töötajaid. Ligi 750 töölisest on Silmetisse jäänud praeguseks ligi 650. "Panustasime oluliselt tootearendusse, mis on teinud meid tugevamaks kui olime kaks aastat tagasi," tõdes Vähi. "Tänavuse teise kvartali tellimuste kasvu järgi märgin turu paranemist." Üle poole Silmeti toodangust läheb Ameerikasse, kus dollari madalseis elavdas tootmist oluliselt. Kui Iraagi sõja ootus nõrgendas dollarit, siis sõja ära jäämine või edukas lõpuleviimine hakkab kurssi tõstma, lisas Vähi.

Tallinna Sadama majandustulemusi mõjutab dollari nõrgenemine kaudselt. ASi Tallinna Sadam finantsdirektor Aare Tammemäe sõnul ettevõttel dollarikäive pea-aegu puudub, sest laekumised ning kulud on peamiselt kroonides. Samas on sadama operaatorfirmad Tammemäe sõnul rohkem avatud valuutariskile, sest nende tulud on suures osas dollaris ning kulud lisaks dollarile ka kroonis ja euros.

Baltikumi suurimat terasetööstust Muugal ASi Galvex dollari kurss ei mõjuta, sest on kõikide tehingute aluseks, ütles ettevõtte omanik Daniel Bain. "Praegu ostame toorainet dollari-maadest, mis tuleb odavam, ja müüme kallima valuuta tsooni," rääkis Bain. "Kuid samasuguse soodsate turgude otsimise skeemi järgi töötame kogu aeg, nii et dollari kursist meie äri ei sõltu."

Võrreldes kogu ettevõtte käibega moodustavad Galvexi poolt Eestis kroonides tehtavad kulutused tühise osa.

Dollari nõrkus mõjutab Eesti transiidiäri vähem kui ilm, sest naftatööstus arveldab dollaris, ütles ASi Onako Eesti analüütik Igor Teterin. Kõik naftaäriga tegelevad ettevõtted arveldavad dollarites, mistõttu kursi muutusel pole otsest mõju, rääkis Teterin. "Iga ettevõtte tasakaalustab oma riskid ise, millest eelistatakse laia publiku ees vaikida," selgitas Teterin. "Transiidiettevõtete poolt Eesti kroonides tehtavad kulutused pole suured, mistõttu on dollari nõrgenemisest tulenevad kaotused raskelt välja arvestatavad." Venemaa ettevõtjad hoiavad Teterini sõnul pooli oma arveid riskide maandamiseks eurodes ja pooli dollarites, mis jätab kursi kõikumise korral lõppsumma alati samaks. "Dollaril on Eesti transiidile väiksem mõju kui ilmal," lisas Teterin.

ASile Imavere Saeveski mõjub langev dollar tuntavalt, sest firma ekspordib viiendiku toodangust dollarite eest Aafrikasse ja USAsse. "Loomulikult tunnetame dollarikursi madalat mõju, sest ligi viiendik kogumüügist läheb dollarimaadesse," rääkis Eesti suurima saetööstuse Imavere Saeveski juhataja Peedo Pihlak eile. "Müük madala dollarikursi eest väljendub keskmises hinnas." Samas lisas Pihlak, et mõnevõrra tasakaalustab olukorda see, et Imavere Saeveski ostab suurema osa importpalgist Venemaalt samuti dollarite eest. Imavere Saeveski kogumüügist moodustab dollarite eest müük Egiptusesse ja Saudi Araabiasse umbes 15 protsenti ja USAsse veidi alla 5 protsendi. Imavere Saeveski ekspordib USAsse peamiselt ehituskonstruktsiooni prusse ja Aafrika riikidesse tavalist ehituspuitu. Ettevõte impordib Venemaalt ligi viiendiku vajaminevast toormest. Suurema osa eest maksab firma dollarites ja osa eest eurodes. Pihlaku kinnitusel on nad valmis dollari kursi langedes optimeerima oma eksporti. "Hakkame dollarimaadesse vähem müüma ja Euroopasse rohkem," lisas Pihlak.

Eesti suuruselt kolmas saetööstus AS Toftan ei välista, et dollari jätkuval langemisel tuleb neil Egiptuse asemel otsida uusi eksporditurge. Egiptus on praegu ainus riik, kuhu Toftan oma toodangut müües arveldab dollarites. Toftani juhataja Tiit Kolgi andmeil ekspordivad nad Egiptusesse aastas umbes 13 protsenti toodangust. "Eksport Egiptusesse teeb meile väikest miinust," möönis Kolk. "Võibolla tuleks hakata Egiptuse asemele uusi eksporditurge otsima." Kolgi sõnul saatsid nad viimati saetoodangut Egiptusesse detsembri lõpus. "Praegu peame läbirääkimisi jaanuari lõpus saadetava partii osas," ütles Kolk. "Taotleme veidi kõrgemat hinda, et kompenseerida dollari nõrkust."

Dollari odavnemine võib tuua kaasa ravimite odavnemise apteekides, samuti seab haigekassa soodsasse positsiooni ravimihinna läbirääkimistel.

Rahvusvaheliste ravimitootjate liidu president Rauno Pukonen ütles, et dollari odavnemine võib anda haigekassale eelise läbirääkimistel ravimitootjatega kompenseeritavate ravimite nimekirja koostamisel.

Samuti annab dollari odavnemine võimaluse hinda langetada nendel ravimitel, mis lähevad aastavahetusest kehtima hakanud referentshinna süsteemi alla.

"Loomulikult, eks iga tootja tee ise hinnangud dollari edasise käitumise suhtes," ütles Pukonen.

Suurem osa Eestis müüdavatest ravimitest imporditakse. Et oluline osa maailma ravimitööstusest asub Ameerika Ühendriikides, siis on dollari odavnemisel otsene mõju ravimite hindadele Eestis. "Me sõltume maailmaturu hindades, nagu kütus," ütles Pukonen.

Eesti suuruselt teise arvutihulgimüüja Tech Data juhi Kaur Lohki sõnul muudab odav dollar ka Euroopa tooted odavaks. "Tech Data tooteportfellist moodustavad suure osa komponendid, mida me enamikel juhtudel ostame dollaris, ja kuna dollar on kukkunud, on sellega koos kukkunud ka komponentide hinnad eesti kroonis," ütles ASi Tech Data Eesti tegevjuht Kaur Lohk. "Üldiselt on komponentide hinnad suhteliselt hüplikud ja ei sõltu mitte ainult valuutakursist, vaid toote "elukaarest", näiteks on täna Inteli 1.3 Celeron protsessor poole odavam kui aasta tagasi," lisas Lohk. "Tootjad, kelle hinnad on eurodes, näiteks Hewlett Packard, ei ole olulisel määral hindu langetanud. Aga arvan, et juhul, kui dollar kukub edasi, langetavad ka tootjad hindu Euroopa turgudel, muidu hakkab USAst ja mujalt samu tooteid mitteametlikku kanalit pidi sisse tulema," prognoosis Kaur Lohk. Dollari odavnemine annab tunda kõikide toodete hulgas, mille tootmine asub Aasias.

"Seal arveldatakse enamuses dollarites ning seetõttu on meie jaoks odavam osta osasid tooteid sealt," ütles suurima arvutihulgimüüja GNT Eesti komponentide tootejuht Raul Haavala. "Põhiline mõju tulenebki just toodete odavnemise osas, näiteks on odavnenud mälude hinnad," ütles Haavala. "Euroopas pole enam vahet kas dollaris või euros arveldada, seal hoitakse hind sama.

Samas ei tähenda dollari odavnemine automaatselt seda, et välismaiste tootjate arvutid seadmete hinnad samuti langevad. "Kehtib reegel - 18 kuuga kahekordistub toodetavate arvutite võimus, sellega koos kukub ka vanemate arvutite hind," rääkis Haavel. Kuid samaväärsete toodete puhul oluline vahet teha, kas tehnoloogia on samas arengujärgus või juba uuemad tehnoloogiad peale tulemas. Osa tooteid, mida kasutatakse ja millel pole tehnoloogiliselt paremat toodet, need on hinnas suhteliselt samaks jäänud või isegi tõusnud." Aastaga ligi 3 krooni krooni kukkunud dollar tegi odavamaks arvutitootmise, arvutite hinna langusele aitavad kaasa ka odavnenud arvutikomponendid.

"Odav dollar mõjutab meid positiivselt, vähendab kulusid," ütles Eesti suurima arvutitootja ASi MicroLink Arvutid juhatuse esimees Mait Rahi. "Aga kuna turul on nii vihane konkurents, ei saa öelda, et me saaks sellest olulist tulu, arvutikomplekt läks sel nädalal jälle 100-150 krooni võrra odavamaks." Rahi sõnul maksab praegu enimmüüdud arvuti umbes 20 protsenti vähem kui enimmüüdud arvuti aasta aega tagasi. "Arvutihinna langus ei ole seotud ainult dollari kukkumisega," sõnas Rahi aga. "Arvutikomponentide hinnad lähevad pidevalt odavamaks." MicroLink Arvutite 2002. kalendriaasta käive oli Eestis Rahi sõnul 198 miljonit krooni, ettevõtte majandusaasta lõpeb juunis. Mullu tootis MicroLink ligi 15 000 arvutit.

Järjest nõrgenev dollari kurss painutab Samsungi toodete hindu madalamale, tõdes Samsung Electronics'i turundusjuht Tiina Proovel. "Dollari olukord mõjutab Samsungit vägagi, kuna Samsungi hinnad Eestis ja kogu Baltimaades on seotud just USA dollariga. Meie hinnad maaletoojale on alati dollarites, ning seega mõjutab dollari olukord Samsungi tellimusi ja müüki otseselt," ütles Proovel. "Loomulikult järjest nõrgenev dollari kurss painutab Samsungi toodete hindu järjest madalamale, mis otse loomulikult on positiivselt mõjunud meie turuosale Eestis ning usutavalt on see Eesti tarbijale meeltmööda," sõnas ta. "Nõrgenev dollar on Eesti kliendile Samsungi tooted odavamaks muutnud ja hea meel on tõdeda, et maaletoojad toovad üha enam ja enam Eesti turule just kalleid ja eksklusiivseid Samsungi tooteid, mille hind just tänu madalale kursile on neile täna soodne. Kliendile on see ainult positiivne," lisas Proovel. Tiina Proovel lisas, et Eestis mõjub nõrk dollar ettevõttele positiivselt, kuid Samsungi peakontorile Koreas jällegi negatiivselt, et toodete hinnad järjest langevad. "Kuid keskendudes Eesti turule, siis on olukord pigem positiivne," nentis ta.

Hetkel kuum