Unetus annab ohusignaali

Unehäireid on mitmesuguseid. Vahel ei õnnestu kuidagi magama jääda, vahel on uni katkendlik, vahel võivad keset ööd peas trummeldada tegemata tööd. Ädala perearstikeskuse perearsti Pille Ööpiku sõnul pole ühe-kahe unetu öö pärast veel tarvis muret tunda, kuid pikemaajalised unehäired annavad juba põhjuse arsti poole pöörduda.

Kalamaja Perearstide perearsti Malle Sooniku sõnul arvavad inimesed tihti, et uneprobleem on midagi ebaolulist nende tervise suhtes ja unustavad sellest arstile rääkida: ?Tegelikult võib unetus olla üks esimesi ohusignaale, mis annab märku mõnest haigusest.?

Tihti põhjustab unetuid öid sassis elurütm. Kui näiteks öövahetused elu põrguks muudavad, pole olukorrast muud väljapääsu kui töökoha vahetamine. Kes armastab öösiti baarides käia, poole ööni arvutimängude seltsis või jututubades aega veeta, peabki päeval magama. Järgmisel õhtul ei tule kindla peale und ja painavad unehäired on peagi platsis. ?Öine ülevalolek võib lõbus olla, aga tervisele see hästi ei mõju,? kinnitab dr Ööpik.

Unehäireid võib kaasa tuua stress, mis ei pruugi olla midagi hullemat kui mõnest tegemata tööst märku andev ärevushäire. Südametunnistus tavatseb hingeuksele koputada just öösiti, kui vaikus laseb rahulikult oma mõtteid mõelda.

Pikalt kestvad ärevushäired ja muud hirmud võivad kaasa tuua depressiooni, mis võib unele juba lausa laastavalt mõjuda.

Unetust võivad põhjustada ka vaevavate valudega kehalised haigused. Südamehaige võib tunda valusid südame piirkonnas või hirmutavaid rütmihäireid. Nende ja vähihaigete valud võib küll valuvaigistitega maha võtta, aga sellest hoolimata võib aju väljastada alarmeerivaid signaale, mis ei lase magada.

Arst selgitab kõigepealt välja unehäirete põhjuse. Kui unehäired kestavad hoolimata põhihaiguse ravist, võib kasu olla rahustitest või unerohtudest. Tihti kirjutatakse raskete haiguste põdejatele koos muude ravimitega kohe ka unerohi välja.

Igal unetul pole aga dr Ööpiku sõnul põhjust häirekella lüüa. Tüüpilised unetuse üle kurtjad on vanemad inimesed, kelle unevajadus tasapisi väheneb. Enne kukke ja koitu ärkajad on tihti ka varased magamaminejad. Nii mõnedki vanemad inimesed aga armastavad teha lõunauinakuid. Kui ikka ööpäevas enam-vähem kaheksa unetundi täis tuleb ja inimene end päeval virgelt tunneb, siis on kõik korras.

On ka inimesi, kelle unevajadus on väiksem kui kaheksa tundi. Kui nad päeval tegusalt oma toimetusi teevad, siis pole ka neil muretsemiseks põhjust.

Dr Ööpiku patsientide hulgas on väikeseid lapsi, kelle emad ütlevad neid olevat liiga napi unega: ?Enamasti näeb selline laps igati reibas välja. Ja kui hakata uurima, siis magab ta ööpäeva jooksul ikka oma kaheksa tundi ära, kuid ema ise ihkab pikemat puhkeaega.?

Dr Ööpik soovitab magama minna kella 10-11 ajal, vaatamata sellele, et just siis näidatakse telerist põnevaid filme. Kasulikem, sügavaim ja kõige paremini töövõimet taastav uni saabub nimelt südaöö paiku.

Autor: Eha Laanepere