Eesti Telekom teenis eelmise aasta IV kvartalis 242 mln krooni puhaskasumit. Aktsia kohta teeb see kasumiks 1,77 krooni. Kogu aasta kokkuvõttes kasvas puhaskasum 33, 1,039 mld kroonile ning aktsia kohta teeniti 7,57 krooni.
Ettevõtte äritulud kasvas aasta viimases kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 6,3 1,203 mld kroonini. Eesti Telekomi kogu aasta äritulud suurenesid 8 4,625 mld kroonini.
Kui kasum ja äritulud vastasid laias laastus analüütikute prognoosidele, siis negatiivse üllatusena tuli viimases kvartalis ettevõtte kasumlikkuse vähenemine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Mõnes mõttes on see traditsioon, et Telekomil on neljas kvartal müstiliste muutuste aeg,? lausus Hansabank Marketsi analüüsi osakonna juhataja Urmas Riiel. ?Kui vanasti kanti selles kvartalis maha põhivara, siis nüüd on igasugused kampaaniad, ? lausus Riiel, tõdedes et ei osanud EMT kampaania ulatust ette prognoosida.
Eesti Telekomi marginaalide kukkumine viimases kvartalis oli oodatust veidi järsem, seda eriti EMT osas, tõdes Ühispanga analüütik Sander Danil.
Danil ootas Telekomi tegevuskulude 3 langust, kuid selle asemel need kasvasid samavõrra. Seetõttu kasvas EBITDA (tegevuskasum enne põhivara kulumit) oodatud 16 asemel 10, jõudes 471 mln kroonini oodatud 500 mln krooni asemel, märkis Danil.
EBITDA marginaal kukkus 39,4 tasemele oodatud 42 asemel. III kvartalis oli marginaal ligi 49. Samas võrreldes 38-ga aasta varem marginaal veidi paranes, märkis Danil.
Vaatamata kasumlikkuse vähenemisele analüütikud seniseid prognoose ja aktsia hinnasihte oluliselt muuta ei plaani.
Trigon Markets ootab Telekomi aktsia hinnaks aasta lõpuks endiselt 107 krooni, teised 100 krooni kanti. Seega ei ole kiiret aktsiahinna tõusu oodata. Kuid aktsia hinnaliikumist ei peetagi Telekomi aktsiasse raha paigutamisel kõige olulisemaks, määrav on arvestatav omanikutulu.
?Telekom maksab rohkem dividende kui raha pangakontol teenida suudaks,? lausus Riiel.
Eelmisel ja üle-eelmisel aastal aktsia kohta 5,5 krooni omanikutulu maksnud ning suure rahavaruga Telekomilt oodatakse ka tänavu omanikele tõhusat rahasüsti. ?6,5 krooni aktsia kohta ei ole midagi mõeldamatut,? lausus Riiel, lisades, et kui ettevõte investeeringuid ei suurenda, ei ole neil rahaga lihtsalt midagi teha.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teiseks aktsiasse raha paigutamise ja aktsia hoidmise põhjuseks on TeliaSonera võimalik ostupakkumine. TeliaSonera asepresident Kenneth Karlberg kinnitas eile Läti majanduslehele Dienas Bizness, et ettevõte on huvitatud Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete enamusosalustest. Meil on Eesti Telekomis 49, Lattelekomis 49, Leedu LMTs osalus, kuid me pole positsioonil, mis võimaldaks meil teha, mida tahame, lausus Karlberg. Oleme kindlasti huvitatud osaluse juurde ostmisest ausa turuhinnaga, lisas ta.
Karlbergi kinnitusel pole TeliaSonera otsustanud, kui suurt osa riigilt osta tahetakse.
Kui TeliaSonera praegust 49 osalust Eesti Telekomis suurendab üle 50, peab ta börsireeglite kohaselt tegema ostupakkumise väikeaktsionäridele ning võimatu pole ettevõtte börsilt lahkumine.
Eesti Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik lausus, et vastavalt 1998.a. detsembris aktsionäride vahel sõlmitud lepingule ei saa TeliaSonera oma osalust Telekomis suurendada enne järgmise aasta maikuud ning seega ei ole ka börsil lahkumine enne seda võimalik. Suuromanik saaks osalust suurendada varem juhul, kui Eesti riigi osalus langeks ettevõttes alla 10. Osapooled on varem korduvalt kinnitanud, et riigiosaluse müümine on läbirääkimiste küsimus. Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali on varem kinnitanud, et riigi jaoks on osalus Telekomis finantsinvesteering ning müügiotsus sõltub pakutavast hinnast.
Riiel märkis, et ostupakkumise ootuses aktsiaid ostes peaks mõtlema sellele, kas makstud hind ostupakkumises ka tagasi saadakse. ?Täna ei saa me rääkida, et aktsai turuhind oleks kõrgem võimalikust pakkumise hinnast,? lisas ta.