- OMX Baltic−0,42%300,99
- OMX Riga0,03%893,62
- OMX Tallinn−0,38%2 073,12
- OMX Vilnius−0,01%1 201,03
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,04
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,42%300,99
- OMX Riga0,03%893,62
- OMX Tallinn−0,38%2 073,12
- OMX Vilnius−0,01%1 201,03
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,25%8 807,04
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti-Vene suhted: Kes hakkab neid arendama Eesti ühinemisel NATO ja ELiga?
Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine stabiliseerib põhimõtteliselt Eesti-Vene suhteid, kuivõrd aastast 2004 muutuvad need osaks NATO-Vene või Euroopa Liidu-Vene suhetest. See annab võimaluse rajada Eesti-Vene suhted võrdõiguslikkuse ning heanaaberlikkuse alustele tehes lõpu meie idanaabri post-imperialistlikele pretensioonidele oma ?erihuvidest? Balti riikides. NATOsse ja ELi astumine võimaldaks Eestil esmakordselt ajaloos kasutada oma geograafilist asendit ida ja lääne vahel aktiivselt ja viljakalt, seda kõigi huvides. Ometi oleks suur eksitus uskuda, et Eesti ei peaks omalt poolt enam pingutama.
Meie välissuhete normaliseerimine ja stabiilsus tugineb siseintegratsiooni edukale lõpuleviimisele, s.o eesti riigikeelele üldise suhtlemiskeele seisundi tagamisele. Kodakondsus- ja keelepoliitika muutumatus on rahvusriigi alusmüür.
Multilateraalne raamistik lisab kindlasti uued võimalused Eesti-Vene koostöösse ning muudab Eesti positsioone mitmes valdkonnas tugevamaks. Samas säilib Euroopa Liidu ühtse välispoliitika kõrval alati ka liikmesriikide iseseisev välispoliitika, eriti suhetes naabritega. Seega on ka Eesti-Vene kahepoolsetes suhetes veel palju kasutamata võimalusi, eriti majanduslikus ja kultuurialases koostöös.
Suhetes Venemaaga säilivad nii kahepoolsed otsesuhted ? muutuvad tunduvalt normaalsemaks pärast Eesti liitumist NATO ja Euroopa Liiduga ?, kui ka Euroopa Liidu ja NATO ühispoliitika. Väga oluline on ka regionaalne koostöö. Läänemere ümbrus on Euroopa kõige kiiremini arenev piirkond ja see hõlmab ka Venemaa loodeosa. Äsjane kogemus Liina Tõnissoni visiidiga kinnitab, et Eesti ja Venemaa suhete arendamisel on vaja kannatust. Hoiduda tuleb nii teravatest väljaütlemistest kui ka põhjendamatutest lootustest.
Suhetes Venemaaga peab Eesti ilmutama nii paindlikkust kui kindlameelsust. Meil tuleb hoiduda Venemaad provotseerimast ning kasutada kahepoolsetes suhetes kõiki võimalusi eritasemeliste kontaktide loomiseks ? olgu tipp- või rahvadiplomaatia tasandil. Samas võiksime oma huvide kaitsmisel sihikindluses eeskuju võtta Venemaalt endalt, kes igas küsimuses, kus tunneb ennast ahistatuna, tõmbab nii partnerite kui võõraste jaoks maha selge joone, mille taha ei lase ennast suruda.
Meie viga ongi aastate vältel olnud just selles, et oleme Venemaa süüdistuste objektiks olevates valdkondades pidevalt välja saatnud vastuolulisi signaale. Kord kinnitame, et ei muuda oma seniseid seisukohti, jättes sealsamas mulje, et mingitel tingimustel oleme valmis neid siiski revideerima. See on julgustanud Venemaad oma rünnakuid aina jätkama.
Ka ELi ja NATO liikmena ei saa Eesti võtta omaks hoiakut, nagu oleks meie idasuhted nüüd Washingtoni ja Brüsseli ajada. Aktiivne lävimine Venemaaga on meile tähtis nii poliitilise profiili kui majandusliku konkurentsivõime seisukohast. Samas ei saa me naiivselt eeldada, nagu oleks meie julgeoleku ja suveräänsuse järele valvamine kellelegi tähtsam kui meile endile.
Hetkel kuum
Eesti ja Venemaa suhted saavad pärast meie liitumist ELi ja NATOga uue raamistiku, kuid kindlasti ei tähenda see, et võiksime täna Eesti-Vene suhetele käega lüüa. Idanaabriga tuleb arendada pragmaatilisi, vastastikku kasulikke suhteid, pidades eelkõige silmas lepingulise baasi täiendamise vajadust. Tulevase ELi ja NATO liikmesriigina hakkab Eesti osalema ka nende organisatsioonide idapoliitika kujundamises ning kindlasti on üheks Eesti eeliseks siinkohal Venemaa tundmise kogemus.
Venemaad tuleb võtta kui perspektiivset kaubanduspartnerit ja avarat turgu Eesti kaupadele. Eesti on huvitatud majandussuhete arendamisest Venemaa regioonidega, lähtudes vastastikusest ärihuvist. Kasutame suhete arendamisel senisest tõhusamalt parlamentaarseid kontakte ja kolmandat sektorit. Toetame Eesti ettevõtjate tegevust ja nende seaduslike huvide kaitset Venemaal. Osaleme aktiivselt põhjadimensiooni projektides. Rajame ajakohase infrastruktuuri piiripunktides, et suurendada kaubavahetust ja transpordi läbilaskevõimet. Toetame turismialaseid projekte. Soodustame infovahetust ärikontaktide ja investeeringute loomise eesmärgil Loode-Venemaa regioonidega.
Muudame Eesti (Schengeni) viisa saamise nii lihtsaks ja läbipaistvaks, et Eesti muutub ahvatlevaks turismimarsruudiks venelastele.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele