- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Priit Kotkas: Oliver Kruuda kuritarvitab Kalevis oma võimu
Intervjuu ASi Milestone omaniku ja juhataja Priit Kotkasega
<b> Tänastes börsiteadetes viidatakse ASi Milestone kolmele põhilisele pretensioonile Kalevi suhtes, millest üks on ülevõtmispakkumise tegemise kohustuse mittetäitmine suuraktsionäri poolt. Mida teie ja börs selle all silmas pidasite? </b>
Börsiregulatsioon sätestab, millal tuleb teha ülevõtmispakkumine. Milestone on viimase poole aasta jooksul oma kaebustes ja hagides leidnud, et selline kohustus on tekkinud, kuid see on täitmata. Selle kohustuse täitmist jälgis omal ajal börs ja nüüd finantsinspektsioon.
Kohustus tekib iseenesest siis, kui börsiettevõtte suuraktsionär, ehk siis antud juhul Oliver Kruuda, saab kontrolli üle 50 protsendi häälte üle ? kas siis aktsiaid otseselt kokku ostes või sõlmides vastavaid koostöölepinguid -, peab ta tegema väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise. Seda pakkumist pole siiani tulnud, ehkki selle tegemise kohustus tekkis juba 2000. aasta lõpul ja see on MilestoneŽi arvates ka dokumentaalselt tõestatud. Ülevõtmispakkumise tegemise kohustus ongi mõeldud selleks, et suuraktsionär ei saaks oma võimu ettevõttes kuritarvitada. Kalev on aga minu meelest õpikunäide nendest võimalikest kuritarvitustes, mida suuraktsionär saab teha, kui ta ülevõtmispakkumine tegemata jätab. Kogu kurjajuur peitubki just selle ühe reegli rikkumises.
<b> MilestoneŽi teine pretensioon puudutab ettevõttele väidetavalt kahjulikke majandustehinguid. Mida te selle all silmas olete pidanud? </b>
Esile võib tõsta kolm minu meelest ääretult selget juhtumit, mida ma olen avalikest registritest saadud info põhjal suutnud ka tõendada.
Nendeks on esiteks Paide Piimatööstuse ostmine Kalevi poolt. Vanade piimatööstusseadmete ja hoonete eest maksis Kalev Hansapangale 45 miljoni krooni. Samal ajal kui Tallinna Piimatööstus ostis Hansapanga käest Ühinenud Meierei enam-vähem sama suure hinna eest, ehkki antud juhul oli tegu ettevõttega, mille käive ulatus 300 miljoni kroonini. Ostude hind oli pea sama, aga ostetu erines nagu öö ja päev. Mina nägin selles selget märki, et tänu ühisele suuraktsionärile toetas Kalev oma ostuga Tallinna Piimatööstuse äritegevust, kuivõrd ta ise ei suutnud selle eest maksta.
Teisena väärib mainimist Kruudale kuuluva ASi Greenbox (endine ETFC Grupp) 13 miljoni krooni suurune laen Kalevilt, mille Kruuda tasahilju Kalevi bilansist välja kandis, kusjuures audiitor isegi ei kõssanud selle peale. Ja tagasi pole see laen siiani jõudnud.
Ning kolmas näide puudutab Kruuda isiklikke hobisid, mille markantseim näide on Kalevi bilansis olevad hobutreilerid, mis olid peidetud kirje alla ?kaubad edasimüügiks?. Kindlasti ei pea Kalev neid treilereid omama, sest kommide veoks on nad ebahügieenilised.
Hiljem lisandus neile kolmele veel neljaski juhtum, mis seisnes kommivabriku senise 15 000-ruutmeetrise peahoone müük ta enda ettevõttele, mille eesotsas on Kruuda kompanjon Mati Tusov. Kruuda müüs hoone 87 miljoni krooniga, millest pool on veel siiani maksmata. Samal ajal kui kinnisvaraeksperdid on hoone hinnaks pakkunud 145-150 miljonit krooni. Hetkel on see asi kohtus, kes määras uue ekspertiisi hoone tegeliku väärtuse tuvastamiseks.
<b> Te olete juba pikemat aega taotlenud erikontrolli läbiviimist Kalevis. Kas seda on tänaseks alustatud või mitte? </b>
Ma ei tea. Kui ma kolm kuud pärast erikontrolli määramist helistasin audiitorfirmasse PriceWaterhouseCoopers ja küsisin, kaugel asjad on, et nad on just-just valmis saanud lepinguprojekti erikontrolli teostamiseks. Ma vaidlustasin PWC määramise erikontrolli audiitoriks, sest ta pidi ju sisuliselt oma tööd minema üle kontrollima, kusjuures tema audiitorid polnud siin juba mainitud rikkumisi varem avastanud. Kuid enamusaktsionäri toel pandi erikontrolli läbi viima ikkagi PWC, kes sisuliselt peaks nüüd oma varasema töö hukka mõistma. Muide, PWC teatas oma pakkumises üldkoosolekule, et ta juhindub erikontrolli läbiviimisel Kalevi juhatuse esimehe Oliver Kruuda poolt antud korraldustest.
Hetkel kuum
<b> Börsiteadetes on juttu ka ASist Kalev Real Estate Company, kus Kalevil on 60protsendiline osalus. Millised etteheiteid teil sellele firmale on? </b>
Tänini pole antud grammigi infot selle kohta, kuidas Kalevi tütarettevõte uut tehast on ehitanud ja raha kulutanud. Pole ka teada, kellega on lepingud tehtud, ehkki raha on kulunud juba kaugelt üle 100 miljoni krooni.
Asjale lisab vürtsi Keila-Joa suvilakompleksi ostmine Kalev RECi poolt, kusjuures ostusoovi avaldamine leidis aset kohe pärast seda, kui Kalev oli oma senise peahoone maha müünud ja teatanud börsile, et Kalev on otsustanud loobuda kinnisvaraga tegelemisest. Kusjuures Kalev RECi pakkumine ületas 20 miljoniga summalt järgmist pakkujat. Mulle meenutab see pigem peataolekut, kus ei suudeta õiget suunda valida.
<b> Kaugele on teie algatatud kohtuasjadega jõutud? </b>
Istungid vaikselt käivad, kuid kohtuveskid jahvatavad aeglaselt. Kohtuasju on kokku neli ning need puudutavad Kalevi üldkoosoleku otsust aktsiate tagasiostmise kohta, senise peahoone müüki, ülevõtmispakkumise kohustuse täitmata jätmist ja erikontrolli läbiviimist.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele