Eesti firmad võtavad arvutitest viimast

Riski haldamine on ettevõttele IT kohalt kõige keerulisem küsimus. Viimasel ajal oleme näinud mitmete Eesti suurettevõtete IT-probleeme, mis on tõusnud avalikkuse tähelepanu keskpunkti. 100 toimivust ei suuda garanteerida keegi.

99 toimivuse garantii tähendab tegelikult, et süsteem ei tööta (näiteks korraliste hoolduspauside ajal) aastas 3 päeva, 15 tundi ja 36 minutit. Selline töökindlus on paljude ettevõtete jaoks aga selgelt ebarahuldav tulemus. Klasterlahen-dus annab tulemuseks 99,9 toimivust, mis tähendab ikkagi aastas 8 tundi ja 45 minutit süsteemi kättesaadamatust.

Iga järgnev 9 pärast koma tähendab infotehnoloogia infrastruktuuri hinna vähemalt kahega korrutamist. Seega ei ole enamiku ettevõtete jaoks küsimus mitte selles, et kõiki riske maandada, vaid leida optimaalne lahendus, mis on sobiv just sellele konkreetsele ettevõttele.

Risk tuleb võtta, et vähendada kulusid, kuid see peab olema mõistlik, et klientidel ei tekiks soov vahetada teenusepakkujat, kui mobiiliga ei saa rääkida, või panka, kui poes kaardiga maksta ei saa. Eelnevast tulenevalt on ettevõtted hakanud rohkem mõtlema IT-teenuse sisseostmisele. Sisseostetud teenuse eelis on kompetentsus ja vastutuse delegeerimine. Teenust osutava firma suhtes ollakse alati nõudlikum kui oma töötajate suhtes. Arendustegevuse sisseostmine on komplitseeritum, kuna väliste jõudude kaasamine toob esimeses etapis kaasa lisavaeva partnerite kurssiviimisel. Projektide ulatuse määramine eriti projekti algfaasis on keeruline ja kulude kontrolli all hoidmine raske.

Hooldusteenuse puhul on lugu aga vastupidine. Näiteks IT-monitooringu puhul, mille eesmärk on ennetada probleemi, saab ettevõte operatiivselt teada võimalikest riketest. Eriti peavad monitooringuga online?is tegelema jaeklien-tidega suhtlevad ja suure vastutusega ettevõtted, nt transpordifirmad. Kuni 1000 erineva serveri tööd jõuab jälgida kaks inimest. Seega ei ole firmal mõistlik palgata oma IT-monitoorijat, pigem osta teenus firmast, kus monitooritakse paljusid ettevõtteid.

Lahenduste pakkumine tähendab ka nõu riistvara ja tarkvara soetamisel. Näiteks IBMil on ühtekokku 60 000 erinevat toodet, millest Eestis müüakse vaid sajandikku. Võimalusi on palju, aga tihti polegi nii kerge otsustada, mis on parim lahendus, kuna ressursid on piiratud. Ettevõtted, mille töötajate igapäevategevus eeldab keskmisest kõrgemat mobiilsust, kasutavad järjest enam sülearvuteid, mille puhul alginvesteering on võrreldes lauaarvutiga pisut suurem, kuid töötaja efektiivsusest saadav kasu korvab selle ruttu.

Trendiks on, et ettevõtted lähevad riistvara rentimise teed. Alates 20 masinast on riistvara kasulikum rentida kui osta. Välise teenusepakkuja kasutamise korral müüb osa ettevõtteid oma riistvara teenuse ostjale maha. Sellisel juhul ei pea teenuse osutaja muretsema arvutipargi töö korrasoleku järelevalve pärast, vaid annab vastutuse üle teenuse osutajale.