Meriharakas

Eesmärgiks oli kavandada maa-alale tihedam hoonestus eelkõige korterelamute või teiste kõrgema intensiivsusega hoonetüüpide näol. Kinnistu omaniku soov on arusaadav, sest eelmine arendusprojekt suurte ja kallite kruntide müümisega ei õnnestunud.

Piirkonna tihendamine korterelamutega on põhjendatud hästi väljakujunenud infrastruktuuri ja sellest lähtuva vajadusega piirkonnas suurema arvu elamispindade järele. Antud asukoha hoonestamisel ei saa lähtuda väljakujunenud linnaruumi jätkamisest või linna sobiliku hoonestuse leidmisest, sest linnalised struktuurid puuduvad. Merirahu kvartal kujutab endast väärtuslikku rannaala, rüüstatud looduskeskkonda, millele oleks vaja leida kasutus, mis soosiks loodusliku keskkonna taastumist.

Linnaruumi kujundamisel tuleks lähtuda mitte esteetilistest, vaid eetilistest kategooriatest. See tähendab anda maa-ala maksimaalselt suure hulga inimeste kasutada. Algne linnaehituslik lahendus nägi ette piirkonda 13 eramut, uus lahendus loob kodu aga 180 perele.

Üksikelamud tekitavad Eesti tingimustes tihti suure suletud maa-ala, kus piirdega on ümbritsetud mitte ainult krundid, vaid tõkestatud on ka teed. Vastandina jääb korterelamutevaheline ruum paratamatult ühiskasutusse, mis sunnib rajama korrastatud ning hästi kujundatud ja hooldatud siseõuesid. Hoonestuse kavandamine intensiivsetesse plokkidesse võimaldab parkimise viia majade alla, jättes maapinna autovabaks.

Kortermajade paigutamisel krundile on arvestatud vaatega merele. Hoonestus koosneb kahte tüüpi majadest ? mitme trepikojaga korterelamu, galeriielamu. Mõlema elamutüübi juures on parkimine lahendatud hoone all. Hoonestus moodustab horisontaal- ja kaldpindade süsteemi. Hooneid seob klaaspindade (min 60) ning looduslike materjalide kasutamine.

Võistlustööga käsitletavale alale on ette nähtud rajada lasteaed. Vanurite päevakodu rajamise vajaduse määrab tulevik. Kui selgub, et piirkonda tuleb elama rohkelt eakaid inimesi, võib vanurite päevakodu ja lasteaia ühendada ühe katuse alla, lähendades kaks põlvkonda.

Lisaks sotsiaalmaale planeeritud lasteaiale on veel avalikuks kasutamiseks mõeldud aktiivtsoonid ning puhkealad erinevas vanuses inimestele. Piki sotsiaalmaad kulgeb kaks teerada.

Paekalda servas jooksev teerada on mõeldud jalutamiseks, olesklemiseks, elamumaapoolsem jalgratta ja rulluiskudega sõitmiseks, jooksmiseks.

Mereäärsete aktiiv- ja puhketsoonide vahele on ette nähtud rajada männimetsa-alune ökovõsa, mis tagab loodusliku tasakaalu taastumise. Aktiiv- ja puhketsoonid on koondatud ribana kahe teeraja vahele. Lasteaia mänguväljak on planeeritud meretuulte eest kaitstuna hoone lõunaküljele.

Krundi territooriumil on maksimaalselt säilitatud looduslik kate ja kõrghaljastus. Kui olemasolevaid puid pole võimalik säilitada, tuleb need asendada uutega piirkonna üldise haljastustaseme säilitamiseks. Kruntidele ei ole ette nähtud piirdeaedu.

Autor: Rein Murula