• OMX Baltic−0,1%301,82
  • OMX Riga−0,17%891,4
  • OMX Tallinn−0,04%2 068,55
  • OMX Vilnius0,26%1 200,59
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,03%8 764,02
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • OMX Baltic−0,1%301,82
  • OMX Riga−0,17%891,4
  • OMX Tallinn−0,04%2 068,55
  • OMX Vilnius0,26%1 200,59
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 1000,03%8 764,02
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,18
  • 13.11.03, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA presidendi terase-dilemma

Läinud aastaga võrreldes on terase hind tänavu 8,1 tõusnud ning püsinud kõrgel pikimat aega 1997. aastast alates, näitab olulisemaid terasetooteid hõlmav metallikonsultatsioonifirma CRU indeks, kirjutas Financial Times. USA konsultatsioonifirma World Steel Dynamics aga ennustas juba 85 tõenäosusega tuleva aasta alguseks teraseturul defitsiiti.
Hinnatõusu taga on maailma majanduskasvu toibumine ? kolmandas kvartalis üllatas USA enam kui 7 sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvuga ? ning Hiina terasetarbimise kiire kasv. Hinda on toestanud ka USA terasetööstuse survel 2002. aasta märtsis kehtestatud imporditollid, mille WTO sel nädalal seadusevastaseks kuulutas.
USA presidendil George W. Bushil on loetud päevad otsustada, kas tühistada tollid või riskida sanktsioonidega oma suuremate kaubanduspartnerite poolt. Euroopa Liidu kaubandusvolinik Pascal Lamy hoiatab, et 15. detsembrist rakenduvad USA ekspordile lisatariifid WTO ajaloos rekordilise 2,2 miljardi dollari ulatuses, kui Bush terasetollid jõusse jätab.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Bush on keerulise valiku ees. Ükskõik, kuidas ta otsustab, mõjutab see tema väljavaateid presidendivalimistel, milleni on jäänud vähem kui 12 kuud. Enamik Bushi nõunikke, sealhulgas peamine poliitika ala nõustaja Karl Rove, toetavad tollide tühistamist, kuna kahju nende säilitamisest on kasust suurem. Juba spekuleeritakse aga võimalusega, et tolle tühistades võib USA järsult karmistada dumpinguvastaseid meetmeid, et mõru pilli terasetööstusele magusamaks teha.
Tollid kehtestati USA terasetööstuse survel, mis tahtis kaitset odava impordi eest ning hingetõmbeaega konkurentsivõime parandamiseks. Kannatajaks said aga USA autotööstus, masinaehitus ja muud alad, mis terast toormena kasutavad. USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon hindas kahju USA majandusele vähemalt 680 miljonile dollarile.
Teine uurimus näitas, et töökohti on mujal rohkem kadunud kui terasetööstuses päästetud. ELi sanktsioonid muudaks tagasilöögi USA majandusele veelgi laiemaks.
Töökohtade kadumisest tõotab tulla 2004. aasta presidendivalimiste keskne teema. Terasetollide säilitamine toetaks Bushi väljavaateid suure terasetööstusega osariikides, nagu Pennsylvania, Ohio ja Lääne-Virginia, kuid kannataksid terast toormena kasutava tööstusega osariigid. Samuti need osariigid, mille kaupade pihta on sanktsioonid sihtinud EL. Löögi all on muude artiklite kõrval Florida tsitrusviljad ja Lõuna-Carolina tekstiilkaubad.
Bushi otsusest sõltuvad ka väljavaated jätkata Mehhikos patiseisu jäänud WTO vabakaubanduskõnelusi. Terasetolle jõusse jättes on USA-l raske esineda vabakaubanduse eestkõnelejana.
Euroopa terasetööstuse liidu Eurofer andmeil kahanes Euroopa teraseeksport USAsse mullu 37. Selle aasta esimese üheksa kuuga ulatus eksport 1,6 miljardile dollarile võrreldes 2,8 miljardi dollariga 2000. aasta samal perioodil.
Suur osa USA turult üle jäänud terasest on läinud Hiinasse. Kui aastal 2001 tarbis Hiina 22 maailmas kokku kasutatud 780 miljonist tonnist terasest, siis tuleval aastal on Hiina osakaal juba 31 protsenti 936 miljonist tonnist.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele