Keskkonnaminister Villu Reiljan tahab metsavargustele piiri panekuks järgmisena osta raiete valvamiseks kopteri ja panna masinatele jälgimisseadmeid.
«Praegu on Eesti ainus Euroopa riik, mis oma metsi selgelt üle raiub,» tõdes värskelt ametisse saanud keskkonnaminister Villu Reiljan tänavu aprillis Postimehele antud intervjuus. «On vaja minna üle säästlikule metsakasutusele, nii kurb kui see metsatöösturitel ja rahamaailmal ka kuulda pole.»
Nüüd, seitse kuud hiljem, usub Reiljan, et metsavaraste elu on ebakindlamaks läinud. «2002. aasta esimesel poolaastal tekitati metsale kahju 60 miljoni krooni eest, tänavu samas ajavahemikus kahanes see 40 miljonile,» põhjendab ta.
Reiljani valitsemisajal on hakatud kahtluse korral metsas töötavat kallist tehnikat arestima. Paar-kolm miljonit maksvate liisitud riistade tasulisse parklasse panek toob omanikele suurt kahju.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuid nutikad metsavargad on leidnud vastumürgi. Ida-Viru keskkonnainspektsiooni vaneminspektor Toomas Tint teab, et uus trend on palkide käsitsi pealelaadimine ja vana Vene tehnika kasutamine.
Reiljan ei kavatse alla anda ja tahab järgmise sammuna muretseda keskkonnainspektsioonile helikopteri.
Ministri sõnul algavad katselennud juba tänavu, esialgu rendikopteriga. «Kevadel on helikopter kindlasti olemas,» kinnitab ta. «Siis hakkame vaatama, mis Eesti metsades, järvedel ja merel õigupoolest toimub.»
Lisaks lubab keskkonnaminister kõikidele harvesteridele asukoha määramise seadmed GPRSid peale panna. «Siis on täpselt näha, kas nad ikka on selle ruudu peal, kus raie on lubatud, või mitte.»
Metsatööstureid teevad Reiljani plaanid ärevaks. «Olukord läheb kindlasti keerulisemaks,» leiab metsatööstusliidu tegevdirektor Andres Talijärv.
Parasjagu ettevalmistatava metsaseaduse muudatuste järgi saab tulevikus metsa raiuda vaid majanduskava alusel.
«See paneb poe totaalselt kinni,» väidab Talijärv. «Pooltel erametsadel ei ole ju majanduskava. Samas on metsad, millel majanduskava olemas oli, juba ära majandatud.»