Homme selguvad Eesti Energia võimalused leedu elektrivõrgu erastamise osas.
Homme avatakse ümbrikud pakkumistega, millest selgub, kes saab omale õiguse erastada 71,35% suuruse osalust Leedu elektrivõrgus Rytu Skirstomieji Tinklai (RST), mis katab Leedu idaosa. Konkurentsis on kaks pakkujat, AS Eesti Energia ja Saksa energiafirma E. ON Energy.
Möödunud nädalal Leedus avaldatud info kohaselt on selge, et E. ON ei teinud konkreetset rahalist pakkumist, vaid seadis hinna sõltuvusse Leedu riigi elektrihinna regulatsiooniga. Seepeale ütles Leedu peaminister Algirdas Brazauskas, et RST jääb tänavu tõenäoliselt erastamata.
Leedu juhtiva päevalehe Lietuvos Rytase ajakirjanik ?ydrunas Damauskas ütles täna, et Leedu valitsus ei soovi Eesti firmaga tegemist teha, kuna ka Eesti firma võib minna erastamisele ja sellest tulenevalt on Leedu elektrivõrgu saatus eestlastele erastades ebaselge. Kardetakse, et Eesti Energia võivad üles osta venelased ja nii satub leedu elektrivõrk venelaste kontrolli alla. Leedu valitsus võrdleb Damauskase sõnul Saksa firmat E.ON USA firmaga Williams, mis erastas mõned aastad tagasi Ma?eikiu naftatöötlemistehase. Siis esitasid ameeriklased samuti täiendavaid tingimusi, aga said lõpuks tehase kätte. Samas müüsid ameeriklased ettevõtte tänavu venelastele. Elektrivõrgu edasimüümist takistab lepingus punkt, mis keelab seda viie aasta jooksul edasi müüa.
Artikkel jätkub pärast reklaami
RST võrk haarab poole Leedu elektriturust, hõlmates pealinna Vilniuse ja Ignalina aatomielektrijaama ümbruse ning andes voolu Leedu suurimale tööstusettevõttele Ekranas. RST erastamise konkursi tingimustes oli nõue, et pakkumine peab olema vähemalt 421 miljonit litti ehk 1,8 miljardit krooni. Konkursi käigus eeldati üle 500 miljoni liti (2,2 mld kr) suurust pakkumist. Kinnitamata andmetel esitas Eestoi Energia 500 miljoni liti suuruse pakkumise.
Eesti Energia esindajad pole Leedu elektrivõrgu erastamisega seonduvat kommenteerinud, kuna see võib põhjustada ettevõtte diskvalifitseerimise konkursilt.
RST on Leedu ajakirjanduse andmetel majanduslikult kasumlikum kui Leedu läänepoolset ala kattev võrk Vakaru Skirstomieji Tinklai (VST). Viimase erastamises saavad osaleda kohalikud energiafirmad, selle võrgu 77% osa müügi alghind on 359 miljonit litti (1,6 mld kr).
Eesti Energia kavatseb võtta Leedu elektrivõrgus osaluse ostmiseks laenu, ettevõtte teatel on see Baltimaade suurim ilma riigi garantiita korraldatud laen. Teadaolevalt võtab laenu Eesti Energiale kuuluv äriühing, mis asutatakse erastamiskonkursi võidu korral. Leping laenu saamiseks on Eesti Energial pankadega juba sõlmitud. Sündikaadis osalevad Hansabankas, Vilniaus Bankas, Sampo ja Vereins-und Westbank.
Eesti Energia osaleb Leedu jaotusvõrkude erastamisel vajadusega võidelda Balti turu pärast. Aastal 2009 avaneb 35% Eesti elektriturust, aastast 2013 on turg vaba kõigile äritarbijatele. Eesti Energia vajab selleks ajaks lisaturgu, et konkurentsi olukorras tagada investeerimisvõime tootmisesse.
Leedu elektrituruga kahekordistab Eesti Energia klientide arvu, saab juurde 3 miljardit käivet ja ligi 100 miljonit kasumit aastas. Eesti Energia on juba varem väljendanud soovi laieneda, kuivõrd ettevõtte missioon on olla juhtiv energiaettevõte Balti turul. Kolm aastat tagasi üritas Eesti Energia ühineda Läti energiaettevõttega Latvenergo, ent see katse luhtus. Eesti Energia on valmis osalema uue tuumajaama rajamisel Leetu.