• OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,065 563,4
  • DOW 300,340 407,67
  • Nasdaq 1,5918 008,4
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,64
  • OMX Baltic−0,24268,95
  • OMX Riga−0,12924,93
  • OMX Tallinn−0,311 742,78
  • OMX Vilnius−0,06999,52
  • S&P 5001,065 563,4
  • DOW 300,340 407,67
  • Nasdaq 1,5918 008,4
  • FTSE 1000,538 198,78
  • Nikkei 225−1,1639 599
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,64
  • 19.11.03, 00:00

Seadusemuudatus piirab kalalaevade registrisse võtmist

Valitsuses käesoleva aasta 2. oktoobril heaks kiidetud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu sisaldab muudatusi, mis on seotud Eesti seadusandluse Euroopa Liidu õigusaktidega kooskõlla viimisega.
Seadus loob aluse püügivõimsuse ehk kalalaevastiku piiramiseks. Senisest tugevamini seotakse erinevad püügiõigust andvad dokumendid (kalapüügiluba, kalalaevatunnistus) kalalaevaregistriga. Registrisse tuleb kanda kõik püügil olevad laevad. Püügivõimsuse ehk kalalaevastiku kasvu piiramine on vajalik, sest praegu ületab püügivõimsus püügivõimalusi. Kuni olukord püsib selline, saab seadusemuudatuse kohaselt uusi kalalaevu registrisse kanda üksnes seal olevate aluste asemele.
Pärast ELiga ühinemist on planeeritud toetuste maksmine Eesti kalalaevaomanikele, kes laevastiku vähendamiseks oma laeva utiliseerivad. Selle meetme rahastamiseks saab kasutada ELi struktuurabifondi (FIFG) vahendeid. Toetuste abil registrist välja viidud püügivõimsust asendada ei saa. Püügivõimaluste ja püügivõimsuste tasakaalu viimine on aluseks kogu kalandussektori majandusliku olukorra stabiliseerimisele. Seaduses laiendatakse satelliitjälgimissüsteemi paigaldamise nõuet Eesti vetes kala püüdvatele laevadele. Möödunud aasta lõpul vastuvõetud ELi uue ühise kalanduspoliitika kohaselt peavad alates 1. jaanuarist 2004 kõik kalalaevad, üldpikkusega üle 18 m, olema varustatud satelliitjälgimist võimaldavate seadmetega ja alates 1. jaanuarist 2005 peavad satelliitjälgimist võimaldavate seadmetega olema varustatud kõik kalalaevad üldpikkusega alates 15 m. Siiani kehtis Eestis satelliitjälgimissüsteemi kohustus vaid väljaspool Eesti vett püüdvatele laevadele, muudatusega laiendatakse kohustus ka Eesti vetes püüdvatele laevadele. Erand on alused, mida ei kasutata kalapüügil kaugemal kui 12 meremiili territoriaalmere lähtejoonest või mis ei viibi sadamast väljas üle 24 tunni. Satelliitsüsteem on vajalik püügitegevuse kontrolli parandamiseks. Satelliitjälgimissüsteemide paigaldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes hüvitab kalalaevaomanikele süsteemide ostmise ja paigaldamise kulutused kuni 50 ulatuses.
Autor: Ain Soome

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele