Kristiina Randmaa • 19. november 2003 kell 22:00

Vene ärimehed jahivad Eesti Raudtee kasumit

Järgmise aasta juunis lisandub transiidivedude operaatorite turule firma Spacecom, mis kavatseb hakata tegelema naftatransiidi vedudega ning mille omanikud on seotud Venemaa firma Severstaliga. Spacecomi juhiks on raudtee-ettevõtja Oleg Ossinovski.

Ossinovski teatel kavandab ettevõte hakata naftat vedama Eesti suurematele terminalidele Eurodekile, E.O.S.-ile ja Milstrandile. Kokku on planeeritav veomaht 7?8 miljonit tonni naftasaaduseid aastas ehk umbes kolmandik kogu naftatransiidist. Rahalises vääringus tähendab see umbes 300?400 miljonit krooni aastas. Praegu transpordib nende firmade vedusid Jaroslavli naftatehasest Eesti Raudtee.

Ossinovski kinnitusel kujuneb Spacecomi töö efektiivsus naftaveol kõrgemaks kui Eesti Raudtee puhul. Praegu moodustab naftaveoraha ümmarguselt kaks kolmandikku Eesti Raudtee tuludest ning lõviosa kasumist. Ossinovski tunnistas, et kavatseb sellest kasumist osa endale haarata, võttes endale ligi poole praegu Eesti Raudtee veetavast naftatransiidist.

27. oktoobril raudteeametilt kaubaveo loa saanud uue operaatori tegevusele annab hoogu ka eile Riigikogus vastu võetud raudteeseadus, mille järgi peab järgmisest aastast Eesti Raudtee hakkama teiste operaatoritega võrdsetel alustel konkureerima.

Praegu, enne uue raudteeseaduse jõustumist ja turu vabakslaskmist näevad õigusaktid ette vaid kuni 20 protsendi veomahu andmist Eesti Raudtee kõrvalt vabale turule. Sellele viiendikule kandideerib praegu ainsana Ossinovski ettevõte, sama proportsioon säilib veel järgmisel aastal. Kuna operaatorid peavad läbilaske taotluse esitama aasta varem, siis kujunevad kunstlikult moonutamata veoturu proportsioonid välja 2005. aastal.

Eesti Raudtee lootus oli veel valitsuse määrus, mis tehti enne Eesti Raudtee enamusaktsiate erastamist ja mis ütleb, et Eesti Raudtee ja teiste operaatorite veomahtude proportsioonid on 80:20. See ei ole kooskõlas põhiseaduse ja kehtiva raudteeseadusega, kinnitas aga eile majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eva Vanamb. Juurdepääs raudteeinfrastruktuurile peab olema kõigile raudteeveo-ettevõtjatele tagatud diskrimineerimata ja võrdsetel alustel, lisas ta.

Ossinovski raudteeoperaatorfirma Spacecomi ja Severstali vahelise ühenduslülina esineb Venemaa firma BaltTransService (BTS), milles Severstalil on osalus.

Mõned BTSiga seotud isikud, näiteks Vladimir Prokofjev, kuuluvad ka Spacecomi juhtide hulka. BTS teenindab oma vagunitega ühtlasi Venemaal laias laastus kolmandikku Eestisse suunduvast naftatransiidist.

Eesti Raudtee nõukogu liige ja üks omanikest Guido Sammelselg ütles, et 20 protsenti veomahust, mis Eesti Raudtee praegu peab loovutama, nähtub erastamislepingust ja on seega ootuspärane. Mis saab, kui uue raudteeseaduse kohaselt turg Venemaa operaatoritele lõplikult vabastatakse, ei soostunud Sammelselg esialgu kommenteerima: ?Seda vaatame seaduse jõustumisel, mis edasi juhtub.?

Eesti Raudtee turundusjuhi Ain Kaljuranna väitel oleks veel vara väita, et Spacecom suudab naftat efektiivsemalt liigutada kui Eesti Raudtee. ?Sellelaadne kogemus meil ju veel puudub, nende väidet ei õigusta näited tegelikust elust.?

Kaljurand väitis lisaks, et tal puudub info, nagu kavatseksid Jaroslavli tehased Eesti Raudtee teenetest naftasaaduste veo osas lahti ütelda.

Spacecomi näol on tegemist juba teise Severstali taustaga ettevõttega Eesti naftaveoturul. Ka praegu Venemaalt Kiri?ist Pakterminalile ja teistele naftat vedava Transoili, praegu Eesti Raudtee ainsa konkurendi, üheks osanikuks on Severstal.

Pakterminali teenindava Transoili veomahuks võib arvestada 10,5?11 miljonit tonni aastas. Lisades siia Spacecomi kavandatav veomaht 7?8 miljonit tonni aastas, koonduks Severstaliga seotud firmade kätte seega ligikaudu 20 miljoni tonni ulatuses naftavedu aastas ehk sisuliselt rohkem kui kolm neljandikku kogu naftatransiidist.

Venemaa konglomeraat Severstal tegeleb terasetootmise, maavarade kaevandamise, transporditeenuste jpm. Äritegelaste ja poliitikute hulgas peetakse seda firmaks, kes on väga huvitatud Eesti Raudtee aktsiate ostmisest ning sellekohased spekulatsioonid ka mõni nädal tagasi ajakirjanduses avaldati.

Eesti Raudtee 66% enamusaktsiate erastamine Baltic Rail Service?ile (BRS) otsustati 2001. aasta aprillikuus. Kui esialgu pidi ostja kandma miljardi kroonise ostusumma erastamisagentuuri kontole juba suvehakul, siis tegelikkuses lõppes erastamistehing pärast mitmeid viperusi alles augusti viimastel päevadel. Nimelt teatasid suvel pangad, muu hulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Hansapank, et nad loobuvad või lükkavad edasi otsustuse osalemast ostu finantseerivast sündikaadis.

Siiski augustis lõpus leidsid BRSi osanikud nõutava miljard krooni ning juhtohjad Eesti Raudtees läksid Ameerika raudteeärimehe Edward Burkhardti ning teiste seas Eesti ärimeeste Guido Sammelselja ja Jüri Käo kätte.

BRS lubas erastamisel investeerida Eesti Raudteesse viie aasta jooksul 2,6 miljardit krooni. Sellest kaalukas osa oli ligi 500 mln krooni eest USAst kasutatud vedurite ost.

Raudtee omanikud, sealhulgas ka 33% aktsiate omanik Eesti riik, on ka ettevõttest teeninud omanikutulu. 2002. aastal võtsid omanikud Eesti Raudteest dividendidena välja 250 miljonit krooni.

Hetkel kuum