- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,15%6 207,27
- DOW 30−0,19%44 412,08
- Nasdaq 0,58%20 320,77
- FTSE 100−0,33%8 756,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,67
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pileti hind olgu üks nii kohalikule kui külalisele
Tallinn kavandab alates järgmise aasta 1. märtsist oma elanikele odavamat ühistranspordi piletit, mille saab lunastada ID-kaardiga. Tallinna Linnavalitsus on sellise sammuga võtnud ?nitti eelkõige Helsingist.
Äripäev ei toeta kunagise ostukaardi laadset vahetegemist omade ja n-ö võõraste, kohalike ja sissesõitnute, ID-kaardi omanike ja mitteomanike vahel.
Me ei ole vastu tehnilisele progressile, mida üks ID-kaardi rakendus kahtlemata on; oleme vastu vabaturumajanduse põhimõtete hülgamisele, mis tekitab kahju eelkõige Tallinna kui Eesti pealinna imidžile. Sellega isoleerib Tallinn ennast teistest omavalitsustest: piletite hinnavahet ei tõlgendata kui soodustuste tegemist omadele, vaid pigem ?võõraste? külalislahkusetut lisakoormamist.
Kuigi Pärnu on juba varem kehtestanud sõitjate kastisüsteemi, õhutaks Tallinn vaenu veelgi. Võimalik, et teenimisvõimalust haistavad maakonnasisesed bussiliinid, nõudes sõitjatelt väljastpoolt maakonda kõrgemat piletihinda. Liialdades: nt Tallinn-Pärnu bussiliinil sõidaksid vanade hindadega Tallinna, Harju-, Rapla ja Pärnumaa inimesed (sealt, kust liin läbi läheb), ülejäänutelt nõutaks aga kallimat piletit. Ei tohiks olla raske ette kujutada, millise džinni Tallinn pudelist valla päästab.
Teine aspekt: Tallinn on juba täna äärmiselt autostunud. Aeg-ajalt on püütud propageerida liikumisviisi, et väljastpoolt tulijad jätaks auto kuhugi äärelinna parkimisplatsile ? marketite juures olevad parklad võiks ju täita seda ülesannet? ? ja liiguks edasi südalinna ühistranspordiga. Kui sissesõitnutele tuleb kallim ühistraspordi pilet, ei hakka niisugune skeem iialgi tööle. Enamgi veel: kaaludes varem näiteks elektrirongi koos trammiga, võrreldes autoga, loobutakse ühistranspordist selle kalliduse pärast, ja autosid tuleb Tallinna ainult juurde.
Kolmandaks suhtuks Tallinn ebasõbralikult oma välisturistidesse. Võib-olla on suure turistide voolu, mis aitab kenasti linnakassat täita, üks põhjus see, et välismaalased on kohalikega võrdsed. Tõsi, paljudes riikides, eriti vaesemates, nõutakse turistidelt rohkem. Kuid on riike ? suuremaid ja rikkamaid ?, kus sul välismaalasena rohkem maksta ei tulegi. Ja neid kohti külastaks heameelega uuesti. Et Helsingis on omadele odavamad piletid, ei ole veel põhjendus Tallinnale. Nt soodustab London Visitor Travelcard?i näol just turistide sõitmisi.
Võrdlemisi keerulise süsteemi administreerimine on kallis ja selleks kuluvaid summasid oleks õigem kasutada ühistranspordi arendamisele endale. Kadunud on tunnipiletid, kriips on peale tõmmatud vist ka mobiili abil ostetavale piletile (Helsingis asi toimib), mis sai sõitjatelt hea vastuvõtu osaliseks? Seega ei tundu linnavalitsus just sihipäraselt tegutsevat.
Tallinn kavandab sissesõitnutele ka parkimise hinda tõsta, mis on samuti diskrimineeriv meede, põhjustades vastureaktsiooni mujal Eestis. Tuleb hinnata Tallinna linnaisade kahtlemata häid kavatsusi oma linna elanikele soodustuste tegemisel, kuid hetkel tekitab niisugune linnriigistumine üksnes uusi probleeme, mistõttu soovitame piletitest ja parkimisest sel kujul loobuda.
Autor: ÄP
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele