Skandia juhid eetikakriisis
Skandia nõukogu esimees Bengt Braun, kes on ka Bonnieri kontserni juht, astus eile tagasi, kui audiitor Göran Tidströmi ja advokaat Otto Rydbecki aruanne tõi üksipulgi päevavalgele endise tippjuhtkonna kriminaalse maiguga teod. Põhikriitika on suunatud Skandia endise tegevjuhi Lars-Eric Peterssoni, endise finantsjuhi Ulf Spangi ning endise personalijuhi Ola Ramstedti vastu.
?Need inimesed on käitunud sügavalt ebaeetiliselt ning võimalik, et ka kuritegelikult,? ütles Otto Rydbeck eilsel pressikonverentsil.
Rootsi peaprokurör otsustas Peterssoni ja Spangi tegevuse kohta algatada juurdluse ning Skandia võib triolt nõuda osa kahju hüvitamist.
Uuringust ilmnes, et Petersson ja Spang on firmast nõukogu teavitamata boonustena välja võtnud 70 miljonit Rootsi krooni (121 mln Eesti krooni) ning et Petersson kaotas nõukogu teavitamata boonusprogrammi lae. Skandia aktsionärid on juhtkonna heldete boonusprogrammidega ilma jäänud 1,4 miljardist Rootsi kroonist (2,4 mld Eesti krooni).
Analüütikute hinnangul on Skandias valitsenud röövmentaliteet, mis Peterssoni ajal kaotas igasuguse mõõdutunde. Lisaks boonustele on Rootsi press kogu suve ja sügise kirjutanud Skandia juhtide korteriafääridest, mis oli veel üks moodus firma arvel rikastuda. Endale ja lähikondsetele muretseti Stockholmi eliitrajoonides soodsalt kortereid, lastes need firma kulul luksuslikult renoveerida. Korterid kuulusid Skandia tütarfirmale Skandia Liv.
?Tegemist on suurima firmarüüstamisega viimase saja aasta jooksul,? kirjutas Svenska Dagbladet.
Seevastu aastal 2000 oli Skandia hiilguse tipus. Lars-Eric Peterssoni juhtimisel oli juba 1863. aastal Stockholmi börsil noteeritud Skandiast saanud trendikas globaalne säästukontsern. Peterssoni kolme esimese juhiaastaga kerkis Skandia aktsia 1000% ning 1999. aastal valiti Petersson Stockholmi börsi parimaks tippjuhiks.
Neli kuud hiljem tekkisid fassaadi esimesed mõrad. 2000. aasta aruandest selgus, et Petersson oli optsioonidega saanud tavatud 75 miljonit Rootsi krooni (130 mln Eesti kr) lisaks 21,6 miljonile kroonile (37 mln Eesti kr) palga ja muude tasudena.
2001. aastal tekkisid jutud kahtlastest tehingutest Skandia ja elukindlustusfirmast tütarettevõtte Skandia Liv vahel, mis olid viimasele ebasoodsad. Sinna kuuluvad ni?ipanga Coop Bank ja kahjumis kindlustusfirma If ost ning Skandia varahalduse müük Den Norske Bankile. Tekkisid kahtlused, et emafirma kasutab tütart rahalehmana.
2002. a hakkas börs muret tundma Skandia USA tütre American Scandia pärast, mis pikka aega kannustas Skandia aktsia tõusu. 2000. a andis tütar 57% kasvust, kuid vaid 20% kasumist. Kiire kasv saadi kõrgete komisjonitasudega Skandia tooteid müünud maakleritele. Probleemid tekkisid, kui aktsiaturg langema hakkas. 2002. a müüs Skandia Ameerika haru 4,4 mld Rootsi krooni (7,6 mld Eesti kr) suuruse kahjumiga USA firmale Prudential. 2002. a sai Skandia ligi 10 miljardit Rootsi krooni (17 mld Eesti kr) kahjumit.
Tänavu veebruaris astus tagasi nõukogu esimees Lars Ramqvist. Kevadel vallandati Lars-Eric Petersson, kes püüdis ametisse jääda ettepanekuga alandada oma palk ühele kroonile. Uueks tegevjuhiks sai Leif Victorin, kes tänaseks on korteriskandaali tõttu lahkunud. Tagasi on astunud Skandia Livi juht Ola Ramsted, kui teine sõltumatu uurimus näitas, et juhtkond ei käitunud säästjate huvides. Novembris sai Skandia tegevjuhiks Hans-Erik Andersson, keda tutvustati kui Mr. Cleani. Kaks nädalat hiljem tuli välja, et temagi oli osa Skandiast saadud tulusid avalikkuse eest varjul hoidnud.