Detsember on tavaliselt hea kuu
Investorid, turuspekulandid, analüütikud ja majandusteadlased on aastakümneid uurinud turuosaliste käitumist ning nn kuude efekte. Tuntumad on septembriefekt, mis on aktsiaturgude jaoks olnud läbi ajaloo kehvemaid, kuid ka jaanuari- ja detsembriefektid, mil aktsiaturgudel on läinud keskmisest paremini.
Kui septembriefekti tekkepõhjus on jäänud selgusetuks, siis detsembriefekti üheks põhjuseks loetakse asjaolu, et sel kuul jäetakse maksude optimeerimise nimel nn võitjate aktsiate müük jaanuarikuusse, mistõttu detsembris müügisurve kahaneb.
USA majandusprofessorite Honghui Cheni ja Vijal Singali arvutuste järgi võis tänu detsembriefektile aastatel 1988?2001 teenida detsembri viiel viimasel kauplemispäeval vähemalt 1,5 protsenti puhastulu (pärast teenustasude mahaarvamist).
Need ?kuude anomaaliad? on kehtivad peamiselt USAs, kus aktsiaturud on võrreldes muu maailmaga väga likviidsed ja efektiivsed. Eesti aktsiaturu seitse ja pool aastat kestnud ajalugu on taoliste üldistuste tegemise jaoks veidi lühikesevõitu ning turu madala likviidsuse tõttu on igasuguste üldistuste tegemine samuti mõnevõrra libe tee. Aga nagu ütleb tuntud ajakirjandusväljaande slogan ? uudishimu pole patt. Üritasin siiski vaadata, missugused on olnud Tallinna börsi paremad kuud.
Läbi ajaloo on Tallinna börsil olnud parim kuu august. 1997. aasta kuumal suvel kerkis Äripäeva indeks augustis 39 ja selle aasta augustis 16 protsenti. Tänavune kerkimine oli üle kahe korra suurem kui selle aasta paremuselt teisel kuul, mais. Detsembril pole samuti viga olnud. Äripäeva indeks on eelmisel seitsmel aastal detsembris kerkinud keskmiselt 3,4 protsenti, kusjuures negatiivne saldo on olnud vaid ühel aastal ? 1998. aastal langes Äripäeva indeks 12,7 protsenti. Parim detsember oli aga 1996. aastal, mil juhtivaktsiate hinnaliikumist peegeldav indeks hüppas 22,7 protsenti.
Vaadates indeksi muutust kuude lõikes, torkab silma, et aktsiaturu tõusul on aastas kaks tsüklit. Esimene algab novembris ja see kestab kevadeni (märtsini). Seejärel on mõningane seisak või isegi tagasilöök ning uus tsükkel algab pärast jaanipäeva ja kestab mõned kuud.
Aasta viimaste ja esimeste kuude tõusu põhjuseks on peamiselt välisinvestorid, kes teevad oma uue aasta investeerimisotsused vana aasta lõpus ja uue aasta alguses. Kuna aktsiate hinnaliikumist mõjutavad siiski peamiselt välisinvestorid, peegelduvad nende tegevusstrateegiad kõige otsesemalt ka aktsiate hindades. Mis puutub suvisesse tõusu, siis selle põhjusi on raskem välja tuua. Üheks võimalikuks seletuseks on puhkuste aeg. Enne puhkustele minekut võivad arglikumad välisinvestorid n-ö arenevate turgude riskantsemad positsioonid likvideerida ja seetõttu on julgete ostuhuviliste otsused lihtsalt võimendunud hindade järsema liikumisega.
Mis puudutab käesolevat aastat, siis tundub, et seni on Äripäeva indeks liikunud eelnevate statistikat ?arvestades?. Märtsist alanud tõus (tõsi, tõusu algus mõnevõrra hilines) kulmineerus augustis, mille järel toimus septembris 5,7protsendiline indeksi kukkumine. Oktoobris jäi indeks enam-vähem samale tasemele ning novembris kerkis Äripäeva indeks juba veidi üle kahe protsendi. Detsembri esimese nädalaga on kümnest enam kaubeldavast aktsiast koosnev indeks kerkinud juba 3 protsenti, mis on ka läbi aegade olnud kuu keskmine tõus.
Kui järelejäänud kahe ja poole kauplemisnädalaga midagi katastroofilist ei juhtu, peaks sellest aastast tulema läbi ajaloo paremuselt kolmas, jäädes alla vaid hullumeelsetele 1996. ja 1997. aastatele. Reedese seisuga on Äripäeva indeks kerkinud aasta algusega võrreldes veidi üle 40%, kusjuures selle aasta kõrgeima taseme saavutamisel septembris oli indeks kerkinud aasta algusega võrreldes juba üle 50%.