• OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,32
  • OMX Baltic0,08%319,07
  • OMX Riga0,28%980,42
  • OMX Tallinn0,19%2 232,88
  • OMX Vilnius−0,31%1 504,85
  • S&P 5000,59%7 811,54
  • DOW 300,83%51 654,95
  • Nasdaq 0,64%27 366,17
  • FTSE 1001,06%10 552,05
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,32
Kõige selle tagajärjel on välisinvestorid muutunud ettevaatlikuks ja spekulandid on läinud liikvele. Investorid on väidetavalt septembrist peale tõmmanud Ungari obligatsiooniturult välja üle 9 miljardit krooni ja spekulandid on üritanud rünnata Ungari forintit, mille kursi kaitseks oli keskpank sunnitud eelmisel nädalal kergitama taas intressi. Ehkki rakendatud abinõud on toonud forintile ajutist kergendust, hoiatavad ökonomistid, et finantskriis pole kaugeltki läbi ja võib tuleval aastal jätkuda, eriti kui keskpank on sunnitud veel intresse tõstma. See raskendaks tõsiselt Ungari pääsemist Euroopa rahaliitu 2008. aastal, nagu valitsus on seadnud eesmärgiks.
Ungari on olnud üks edukamaid reformiriike. Kuni 2000. a lõpuni läks kõik hästi, head majanduskasvu toetasid suured otsesed välisinvesteeringud. Kuid sealtpeale on hakanud viltu vedama. 2001. a alguses suurendas tollane paremtsentristlik valitsus valimiste eel järsult eelarvekulusid ja ergutas palgatõusu. Lisaks otsustas keskpank 2001. a mais laiendada forinti lubatavat kõikumisulatust euro suhtes seniselt 2,25 protsendilt 15-le, mis viis forinti järsu nõrgenemiseni.
Välisinvesteeringud hakkasid vähenema ja osa välisfirmasid isegi lahkus Ungarist. Tööstustoodangu kasv alanes 2000. a 22 protsendilt 2 protsendile eelmisel aastal. Majanduskasvu toetas järjest vähem kahanev eksport ning järjest rohkem eratarbimine, kusjuures lisaks palgatõusule jätkasid inimesed laenude võtmist. Eelarvepuudujääk suurenes 2002. a lõpuks 9,9 protsendini SKTst. Kasvas ka jooksevkonto defitsiit, mis selle aasta lõpuks peaks eri hinnangutel küündima 6?9 protsendini SKTst.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele