Ungari forint rünnaku all

Kõige selle tagajärjel on välisinvestorid muutunud ettevaatlikuks ja spekulandid on läinud liikvele. Investorid on väidetavalt septembrist peale tõmmanud Ungari obligatsiooniturult välja üle 9 miljardit krooni ja spekulandid on üritanud rünnata Ungari forintit, mille kursi kaitseks oli keskpank sunnitud eelmisel nädalal kergitama taas intressi. Ehkki rakendatud abinõud on toonud forintile ajutist kergendust, hoiatavad ökonomistid, et finantskriis pole kaugeltki läbi ja võib tuleval aastal jätkuda, eriti kui keskpank on sunnitud veel intresse tõstma. See raskendaks tõsiselt Ungari pääsemist Euroopa rahaliitu 2008. aastal, nagu valitsus on seadnud eesmärgiks.

Ungari on olnud üks edukamaid reformiriike. Kuni 2000. a lõpuni läks kõik hästi, head majanduskasvu toetasid suured otsesed välisinvesteeringud. Kuid sealtpeale on hakanud viltu vedama. 2001. a alguses suurendas tollane paremtsentristlik valitsus valimiste eel järsult eelarvekulusid ja ergutas palgatõusu. Lisaks otsustas keskpank 2001. a mais laiendada forinti lubatavat kõikumisulatust euro suhtes seniselt 2,25 protsendilt 15-le, mis viis forinti järsu nõrgenemiseni.

Välisinvesteeringud hakkasid vähenema ja osa välisfirmasid isegi lahkus Ungarist. Tööstustoodangu kasv alanes 2000. a 22 protsendilt 2 protsendile eelmisel aastal. Majanduskasvu toetas järjest vähem kahanev eksport ning järjest rohkem eratarbimine, kusjuures lisaks palgatõusule jätkasid inimesed laenude võtmist. Eelarvepuudujääk suurenes 2002. a lõpuks 9,9 protsendini SKTst. Kasvas ka jooksevkonto defitsiit, mis selle aasta lõpuks peaks eri hinnangutel küündima 6?9 protsendini SKTst.

Selle aasta jaanuaris, kui forint ei tahtnud enam lubatud kõikumispiires püsida ja tugevnes spekulatsioonisurve, alandas keskpank intresse, et valuutat nõrgemaks muuta. Juunis devalveeris keskpank ootamatult forintit 2% võrra. Osa investoreid hakkas selle peale oma raha Ungarist välja tõmbama, forint nõrgenes. Selle pidurdamiseks kergitas keskpank intressimäära 3 protsendipunkti võrra ? tasemele 9,5%. Lootuses olukorda rahustada, teatas keskpank, et soovib inflatsiooni ohjeldamiseks hoida forinti kõikumisulatuse euro suhtes 250?260 forinti piires, ehkki lubatud koridor oli suurem.

Reeglite muutmine ärritas pikaajalisi investoreid ja alates tänavu juunist ei ole riiki tehtud ei uusi portfelli- ega otseseid investeeringuid. Küll aga on kõrge intressitase lisanud lühiajalisi ja märksa ebakindlamaid investeeringuid.

Et Ungari keskpank ja rahandusminister Csaba Lazlo ei suuda ühises rahanduspoliitikas kuidagi kokku leppida, teravnes kriis taas korda novembri lõpus, kui rahandusminister ütles juhuslikult välja, et tema pooldaks keskpangast paindlikumat forinti kurssi. Forint langes euro suhtes 275 forinti tasemele, mis tähendas selle nõrgenemist aastaga 13%. Keskpank ei suutnud tugiostudega kurssi hoida ning pidi jälle baasintressi tõstma, seekord 12,5 protsendile.

Sel nädalal on valuuta kurssi aidanud tugevdada hea majandusstatistika, mille kohaselt SKT suurenes kolmandas kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja tööstustoodang oktoobris 10,6%.

Kõigele vaatamata pole kriis analüütikute arvates möödas. Valitsuses on praegu kinnitamisel järgmise aasta riigieelarve. Peaminister Peter Medgyessy ütles eile, et survele vaatamata ei kavatse valitsus eelarvet rohkem kärpida, eelarvedefitsiidiks on planeerinud 4,9% SKTst. Et 2006. a lähenevad jälle parlamendivalimised, siis pole defitsiidi kärpimist odata ka lähiajal.

Ungari kriis on häirekellaks kõigi ELiga liituvate riikide jaoks, ütles Genfi rahvusvaheliste uuringute instituudi majandusprofessor Charles Wyplosz Wall Street Journalile. Kõik rahaliitu astuda soovivad riigid võivad sattuda enne oma valuuta sidumist vahetuskursimehhanismiga (ERM 2) samasuguse spekulatiivse rünnaku alla.