Toll hakkab elektroonselt suhtlema
Selle aasta strateegiat koostades kirjutas TA Rõõmussaare sõnul plaanidesse, et tolliga suhtlemine võiks elektroonselt käivituda umbes 2007. aastal, kuid EL ootab liikmesriikidelt, et see toimuks juba aasta varem. ELil on plaanis viia elektroonilisele edastamisele ekspordisüsteem ja sealt edasi ka impordiprotseduurid. 10 aastaga oleme Rõõmussaare sõnul jõudnud järele ELile ning ühena vähestest liikmesriikidest plaanib Eesti järgmisel aastal võtta kasutusele raudtee transiidivormistuse elektroonse vormi. See on Eestile võimalus jõuda ette teistest ELi riikidest ja pakkuda lihtsustatud kanalit siinsete firmade partneritele ELis.
Eestis on loomisel vormistuskohtade võrgustik. Kui täna asuvad tollipunktid peamiselt lõuna piiril, siis järgmisel aastal näeb riigi investeeringute kava ette idapiiri tugevdamist ja transpordivõrgustiku arendamist.
Kui paljudes muudes valdkondades on Eestile antud üleminekuperioodid, et saaksime kohaneda uute nõuete ja tingimustega, siis tollivaldkonnas peab Rõõmussaare sõnul 1. maist rakendama kõiki ELi tollialaseid õigusakte. Neid on kokku umbes 4000. Et selleks valmis olla, valmistab ELi tollipeadirektoraat ette dokumenti, mis selgitab enne ELi astumist alustatud tolliprotseduuride lõpetamist.
Uue muudatusena tolliprotseduurides tuleb hakata kaupade saabumisest piirile ette teatama 24 tundi. See ei ole Rõõmussaare hinnangul üleöö saavutatav ja toob kindlasti kaasa kulutusi ning muudab opereerimise keerulisemaks. Ka on ette näha erandeid, mis kehtivad näiteks vedude kohta, mis ei kesta üle 24 tunni. See nõue hakkab kehtima alates 2006. aastast.
Selleks, et vältida tollimakse, tuleb tõendada kauba Ühenduse ehk ELi staatust või sooduspäritolu. Näiteks, kui üks Läti firma ostab kauba Venemaalt, saab see Läti staatuse ja kui see tuuakse Eestisse EList, peab deklarant tõendama, et see on juba ELi kaup.
Eestis tegutseb praegu 140 avalikku ja 21 privaattolliladu. Suund on ladude hulga vähenemisele. Tolliladudele vajalike lubade väljastamise tingimused ja kord ei muutu. Muutub aga põhimõte, et tollilattu ei saa paigutada ELi staatusega kaupa. See ei kehti ühtse põllumajanduspoliitika alla kuuluvatele kaupadele.
Seoses Eliga liitumisega väheneb kolmandate riikide vahel kaubavahetuse maht ja see mõjutab ka tänaseid tagatisi, mida tollilaod ja -maaklerid on TA-le esitanud. Enamikule need vähenevad. Samas võivad tagatised mõnele ka tõusta, just neile, kellel on täna suured mahud kolmandate riikidega kauplemisel. Põhjuseks on tollimaks, sest 1. maist peab tagatis katma ka tollimaksu tagatise. Viimane on ELi nõudel esmajärjekorras garanteeritud ehk kui midagi juhtub, siis esmajärjekorras tagatakse ELi huvid tollimaksu näol.
Tolliladudest saavad ELi tingimustes aktsiisilaod. Aktsiisikaupa on maksuvabastusega võimalik ladustada ja aktsiisikaubad saavad maksuvabalt liikuda vaid aktsiisiladude vahel.
Kui aktsiisilao pidaja tohib aktsiisikaupa vastu võtta ja lähetada aktsiisivabastuses, siis ELis tuleb kasutusele uus mõiste registreeritud kaupleja, kes saab aktsiisikaupa võtta vastu vaid ajutises aktsiisivabastuses. Erinevad nad selles, et viimane on isik, kellele on antud õigus lähetatud kaupa vastu võtta, kuid tal tekib koheselt maksukohustus.
Aktsiisilaopidajal on õigus nii kaupa vastu võtta kui lähetada ja otsest maksukohustust tal kauba vastuvõtul ei teki.
Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba puhul maksab aktsiisi maksuesindaja. Näide kataloogikaupadest: kui eraisik tellib firmalt kaupu, siis muutub maksuesindajaks firma, mille käest eraisik tellib.
Täna tegutseb 43 aktsiisiladu, neist kaks tubaka aktsiisiladu. Kui teistes valdkondades on näha langustendentsi, siis aktsiisiladusid tekib üha juurde. Ka on oodata aktsiisimäärade kasvu, kõige enam tõusevad just tubaka aktsiisimäärad.
Tolliterminalides ja -hoiukohtades suuri muutusi ei tule, küll on suund teenusepakkuja vähenemisele. Vaadatakse üle tagatised ja individuaalselt lähenetakse terminalipidajatele. Enamik küsimusi vaadatakse Rõõmussaare sõnul üle siseriiklikult.
Tollimaakleritest saavad tolliagentuurid ja nende esindajaist tolliagendid. Tollimaaklerite turg on Rõõmussaare hinnangul Eestis veel kinnine ja seal tegutsevad vaid Eesti juriidilised isikud. 2006. aasta lõpuks näeb EL ette, et see turg vabaneb ka teistele ELi liikmesriikide juriidilistele ja eraisikutele.
Tollimaaklerite arv ja nende töömahud vähenevad, kuid töö muutub keerulisemaks. See toob tulevastele tolliagentuuridele ja nende esindajatele tööd juurde. Samuti vaadatakse üle tagatised.
Vabatsoone on praegu ELis kahte tüüpi: ühed on piiridega ning teised tegutsevad tolliladustamisega sarnastel põhimõtetel. Kui siiani on loetud ekspordiks kauba vabatsooni toimetamist, siis ELis nimetatakse ekspordiks kauba vabatsoonist väljaviimist.