Ametikoolid, kust tulevad töötud

Võiks arvata, et Narva Kutseõppekeskus, mille tänavustest lõpetanutest 15 protsenti ennast sügiseks ametlikult töötuks registreeris, on koht, kus valitseb potisinine värv ja minnalaskmismeeleolu.

Tegelikult ei pea Narva kool häbenema ei oma restorani, kus toitu valmistavad ja serveerivad kooli õpilased, ega ka näiteks autoremonditöökoda, kus tulevased remondilukksepad harjutavad kätt Suzukidele, Seatidele ja Subarutele garantiiremonti tehes. Tulevased puidutöötlejad on õppimise käigus täitnud kooli isetehtud mööbliga ning kooli metallitsehhist tuleb õpilaste tehtavaid paellapanne nagu Vändrast saelaudu. Arvuteid on koolil mitu klassitäit, ei puudu ka oma multimeediastuudio.

?Meil käib siin lõunatamas terve Narva ärieliit,? kiidab oma kooli restorani Narva Kutseõppekeskuse direktor Ago Silde. Tema sõnul pole kooli järel töötuks jäämine üldse suur probleem, kuigi töötuks registreerinute arv paistab alguses suur. ?Suhtes meie lõpetanute arvuga pole asi hull,? ütleb ta. ?Kui võrrelda meilt tulevate töötute protsenti kogu Narva töötute protsendiga, on meie seis lausa hea.?

Miks registreerivad kooli lõpetanud kohe ennast töötuks? Silde sõnul on präänikuks ilmselt sotsiaaltoetus, mida ametlik töötu hakkab kohe saama. ?Häda on ka selles, et paljud ettevõtjad maksavad siin miinimumpalka ning inimene lihtsalt ei lähe selle raha eest tööle ? ta on parem töötu,? räägib ta. ?Statistika on ka, nagu ta on,? lisab ta ja näitab ruudulisele paberile kritseldatud loetamatut teksti, mis olevat Narva tööturu osakonna andmebaas.

Haridus- ja teadusministeeriumi suhtekorralduskonsultandi Liina-Jaanika Seisleri sõnul käituvad lõpetajad tervet mõistust järgides ? töö otsimine pärast kooli lõpetamist on aeganõudev tegevus ja tihti on määrav ka sotsiaalsete kindlustuste küsimus pärast kooli lõpetamist. Miks aga töötud kogu aeg samadest koolidest tulevad, selle põhjus võib haridusministeeriumi hinnangul olla ka tavades. ?Ilmselt on tekkinud tava pärast kooli lõpetamist ennast kohe töötuna arvele võtta ja see teadmine levib sama kooli või eriala õpilaste piires,? sõnab Seisler.

?Selline olukord ei ole normaalne,? ütleb Kaubandus-Tööstuskoja Jõhvi esinduse juht Margus Ilmjärv ametikooli lõpetanud töötute kohta. ?Töösuhe peaks tegelikult tekkima õpilasel juba praktika käigus.?

Ilmjärve sõnul aga jääb just praktika pool nõrgaks, sest tihti suhtleb praktikakohtade asjus tööandjaga kutsekooli meister oma isiklikke sidemeid kasutades. ?Vaja oleks aga, et kooli juhtkond suhtleks ettevõtjaga juhtkonna tasemel,? lisab Ilmjärv.

Ilmjärv räägib, et probleemi on Ida-Virumaal varemgi arutatud ja püütud leida väljapääse, kuid viimasel ajal on arutelu soiku jäänud. ?Mingil hetkel kadus ka ministeeriumipoolne huvi teema vastu justkui ära,? ütleb Ilmjärv.