Aktiivsed erainvestorid kauplevad välisturgudel

Tallinna börsi avalike suhete nõuniku Kristel Raesaare sõnul kahanes lõppenud aastal aktiivsete eraisikust investorite arv ligi 17%, 672 inimeseni. Tallinna börsi statistika kajastab vaid kohalikul turul aktiivselt kauplevaid eraisikuid.

Turuekspertide sõnul on paljud siinsed aktiivsed kauplejad siirdunud välisturgudele, sest ligipääs väga likviidsetele välisturgudele on muutunud lihtsamaks ja odavamaks. Lisaks on Eestis probleeme mõnede emitentidega, kes ei kipu enesele teadvustama seda vastutust, mida avalikuks ettevõtteks olek endaga kaasa toob. ?Seetõttu suureneb kohalike erainvestorite skepsis teatud konkreetsete ettevõtete ning turu suhtes üldisemalt,? ütles Ühispanga maakler Peeter Koppel.

Hansabank Marketsi aktsiaturgude osakonna juhataja Lauri Linnu sõnul on Eestis suurenenud pikaajaliste investorite arv ning vähenenud spekulantide osa. Selle arvel on tema sõnul suurenenud nende Eesti investorite arv, kes spekuleerivad välisturgudel. ?Meie kunagised spekulandid on nüüd aktiivsed Soomes, Rootsis, Saksamaal ja USAs,? ütles ta.

Linnu andmetel on Hansapangal väliturgudel kauplevaid aktiivseid eraisikust aktsionäre 400 ja 500 kliendi vahel. ?Detsembris tegi vähemalt viis tehingut välismaale umbes 30 klienti,? ütles ta. Päevasiseseid kauplejaid ehk spekulante on tema sõnul Hansapangas kuni 30 inimest. Linnu sõnul on tehingute arv võrreldes mullusega kasvanud.

Peeter Koppeli sõnul tegi ka nende pangas detsembris vähemalt viis tehingut välismaal umbes 30 klienti. Kokku oli aktiivseid kauplejaid Eesti ja välismaaturgudel 60. ?20 inimest neist teevad viis või enam tehingut päevas,? möönis ta. Koppel lisas, et ühes kuus teevad nad umbes 800 tehingut Eestis ja 300 tehingut välismaal. Käibemahtude suhe aga kipub tema sõnul vastupidine olema.

Jaanuari kuu kohta märkis Koppel, et see on seni tehingute osas üks viimaste aegade aktiivsemaid.

LHV maaklertegevuse juht Kristjan Lepik ütles, et nende kaudu tegi mullu välismaal vähemalt viis tehingut ligi 500 inimest. ?Meie vahendasime välismaale enam-vähem sama palju aktiivsete erainvestorite tehinguid, kui tehti mujal Eestis kokku,? ütles Lepik.

Aktiivsete eraisikust aktsionäride arvu kahanemist Eesti turul võib analüütikute sõnul põhjendada ka sellega, et eraisikul tuleb tehingutelt tulumaksu maksta iga aasta, ühemehefirma peab seda tegema vaid kasumi väljavõtmisel.

Kui näiteks kasumiga tehingud tõid sisse 100 000 krooni ja kahjumiga tehingud viisid välja 60 000 krooni, siis maksab eraisik aasta lõpus tulumaksu 40 000 krooni pealt. Firma nimel kaubeldes ei pea investor iga aasta tulumaksu maksma, vaid siis, kui näiteks kümne aasta pärast otsustab kasumi dividendidena välja võtta. ?Ühemehefirma saab oma kasumi reinvesteerida ja selle võrra tootlust suurendada,? ütles Lepik. Lisaks on tema sõnul firma jaoks teenustasude maksustamine mõistlikum.

Peeter Koppel ei välista aktiivsete eraisikust investorite arvu kahanemist lisaks atraktiivsetele välisturgude avanemisele ka ebasoodsate maksutingimuste tõttu. ?Erksamad tegijad üritavad loomulikult riigile maksta nii palju kui vaja, kuid nii vähe kui võimalik,? ütles ta.

Trigon Capitali direktori Kristel Kivinurm-Priisalmi sõnul on Eesti eraisikutest spekulantidest saanud pikemaajalise nägemusega investorid. Sellel on tema sõnul kolm põhjust. Esiteks on Eesti aktsiad võrreldes teiste Euroopa Liiduga liituvate riikidega liiga kallid. ?Meie oleme näiteks enamiku oma klientide Eesti aktsiatest, välja arvatud Eesti Telekomi, ära müünud,? ütles ta. Teiseks on Eesti turul volatiilsus võrreldes eelnevate aastatega kahanenud ja kolmandaks on aastatega Tallinna börsilt rohkem ettevõtteid ära läinud, kui juurde tulnud.

Kivinurm-Priisalm näeb, et järgnevatel aastatel hakkavad Eesti eraisikud järjest rohkem investeerima fondidesse. ?Inimestel puudub aeg ja huvi iga päev oma investeeringuid jälgida,? märkis ta.