Soome riskikapital usaldab tulevikku

Soome majandus on valikute ees. Vaja on vähendada majanduse liigset sõltuvust Nokiast ning luua uusi tulusamaid töökohti, kui odavamad tööd kolivad Hiinasse või Eestisse. Ühe väljapääsuna nähakse panuse tegemist IT kõrval uude tehnoloogiasse ehk uuele tulevikualale biotehnoloogiasse. Seni on see neelanud palju raha, aga tulu pole veel toonud. Lootused on seni oraste peal.

Soome tehnoloogia arendamiskeskus Tekes on uue sajandi algusaastail rahastanud biotehnoloogiafirmasid pea 4,7 miljardi krooniga, mis moodustab kõigist Tekesi jaotatud firmade investeeringutest ligi kaks kolmandikku. Seni on kõik suurimad toetuste saajad, nagu Biotie Therapies, Hormos Medical ja Juvantia Pharma, majanduslikes raskustes.

Tekesi peadirektor Veli-Pekka Saarnivaara ei ole lootust kaotanud ja tõdeb, et biotehnoloogiainvesteeringute tulusus selgub alles aastate pärast, kuna näiteks uue ravimi väljatöötamisele kulub umbes kümme aastat. Tekes on investeerinud biotehnoloogiasse 1980. aastate algusest peale. 1990. aastate lõpul hakati panuseid suurendama lootuses, et biotehnoloogist saab Soome majanduse uus toetuspunkt.

Soome parlamendile alluv kapitalifond Sitra panustab biotehnoloogiasse aastas ligi 400 miljonit krooni ehk umbes poole kõigist oma uusinvesteeringutest. Lisaks finantseerivad nende uurimistööd ülikoolid, Soome Akadeemia, keskhaiglad ja teadusasutused. Biotehnoloogiafirmade aastas saadavad investeeringud moodustavad umbes kümnendiku kogu Soome firmade uurimis- ja tootearenduskuludest, mis moodustavad 23,5 miljardit krooni.

Suured panused on tekitanud suuri ootusi, aga ka kõhklusi. Tekesi juht soovitab varuda kannatust. Ta tõdeb, et kindlasti läheb osa sadakonnast biotehnoloogiafirmast pankrotti või on sunnitud ühinema ja pole ka kindel, kas ellujääjate seast uut Nokiat tõuseb. Ent kui Soome tahab olla jätkuvalt konkurentsivõimelisimate riikide seas, on selliste kulukate riskide võtmine paratamatus.