Vabad on hinnad, piiravad korruptsioon ja maksud

Heritage Foundationi majandusanalüütikud mõõdavad majandusvabadusi riigi tasandil neljas põhivaldkonnas: kaubanduse, legaalse kapitali liikumise, ettevõtluse ja eraomandi kaitse valdkonnas. Heritage?i maailma majandusvabaduste uuringu järgi oli Eesti parim saavutus neljas koht 2002. a. Tänavu aasta alguse seisuga säilitas Eesti riikide pingereas sama 6. koha, mis 2003. aastalgi, kuigi majandusvabaduste tase pisut langes.

Eesti kuulub 16 riigi hulka, mille majandust hinnatakse täiesti vabaks. Vabamajandusega riigid on ELi liikmesriikidest veel Luksemburg, Iirimaa, Suurbritannia, Taani, Rootsi ja Soome. Majandusvabaduste ja majandusliku rikkuse ning isegi selle kasvutempode vahel on väga tugev seos. Suurima majandusvabadusega riigid on ka kõige rikkamad ja arenevad kõige kiiremini. Majandusvabadused on tugevalt seotud ka riigi üldise konkurentsivõimega.

Audentese Ülikooli tellimusel küsitles uuringukeskus Faktum jaanuaris Eesti ettevõtete juhte, et välja selgitada nende hinnangud majandusvabaduste erinevate aspektide suhtes ning võrrelda majandusvabadusi erinevate majandusharude ja ettevõttegruppide lõikes.

Küsitlus viidi läbi Eestis reaalselt tegutsevate ettevõtete esindusliku valimi põhjal, mis moodustati juhuvaliku meetodil, kusjuures arvestati ettevõtte suurust, käivet ja asukohta. Küsitleti 453 ettevõtte tippjuhti või juhi volitusel ka finantsjuhti või mõnda teist juhtkonda kuuluvat töötajat.

Telefoniintervjuude käigus paluti vastajatel hinnata küm-nepalliskaalas kolmeteist erinevat majandusvabaduse valdkonda. Kõige suuremateks pidasid ettevõtete juhid majandusvabadusi hinnakujunduses (keskmine hinne 3,56) ja investeerimistingimustes (3,62). Seevastu kõige enam piiravaks peeti Eestis ettevõtluse jaoks korruptsiooni (keskmine hinne 6,11), maksupoliitikat (5,69) ning õigussüsteemi võimet kaitsta ettevõtjaid (5,41).

Majandusvabadusi iseloomustav koondnäitaja kujunes kõigi 13 hindamisele kuulunud valdkonna keskmiste näitajate alusel ning see oli 4,77. Uurimisgrupp otsustas hakata pidama seda näitajat majandusvabaduste algpunktiks Eestis, mille suhtes saab võrrelda majandusvabadusi erinevates majandusharudes ja eri tüüpi ettevõtetes nüüd ja edaspidi. Algpunkti numbriline väärtus määrati 100 punktile: majandusvabaduste maksimaalne võimalik määr oleks ca 20 ja minimaalne 210 punkti. Uuringu andmete põhjal moodustati neli alaindeksit, mis mõõdavad eraldi ettevõtlus-, tööturu-, finants- ja kaubandusvabadusi.

Kuigi rahvusvahelises ulatuses peetakse Eestis ettevõtlusvabadusi väga kõrgeks, ei saa sedasama väita Eesti ettevõtjate uuringu tulemuste põhjal. Valdavale osale ettevõtjatest olid ettevõtluse tingimused Eestis pigem ettevõtlust takistavad kui soosivad. Kõige enam tunnetasid administratiivseid ja seadustest tulenevaid piiranguid ettevõtlusele veonduse, laonduse ja sidega tegelevad firmad, kõige vähem isikuteenindusega tegelevad ettevõtjad. Korruptsioon on kõige suurem takistus ehitusettevõtjatele, kõige väiksem aga tööstus- ja energeetikaettevõtetele. Finantsvabadus on probleem eelkõige isikuteenindusega seotud ettevõtetele, tööturuvabadus aga ehitusfirmadele. Samas hindavad isikuteenindajad Eestis valitsevaid kaubandus- ja tööturuvabadusi suhteliselt kõige kõrgemalt.

Erineva töötajate arvuga ettevõtete lõikes oli majandusvabaduste koondindeks madalam väikeettevõtete ja kõrgem suurettevõtete (üle 100 töötaja) grupis. Samas olid väikeettevõtjad rahulolematud just ettevõtlusvabadusega. Suurettevõtetele oli piiravam aga tööturuvabadus. Audetese Ülikoolil on kavas uuringut järkata ning püüda mõõta majandusvabaduste muutumist vähemalt kord aastas.

Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema säilitada ja ? Iirimaa eeskujul ? isegi suurendada majandusvabadusi (nt 50 punkti tasemele). Samas valitseb aga oht, et jätkuv Eesti seadusandluse harmoniseerimine ELi õigusaktidega ja viimaste ülevõtmine alates 1. maist võib majandusvabadusi mitmetes majandusharudes hakata oluliselt vähendama ning sellega seatakse ohtu ka konkurentsivõime tõus ning majanduse kõrge kasvutempo.

Eesti poliitikud ja ametnikud on aastaid tulemuslikult töötanud, et Eestis luua ettevõtjasõbralikku majanduskeskkonda. Siim Kallas saaks nüüd Euroopa Komisjoni tulevase liikmena seista selle eest, et Eesti majandusvabadused ja konkurentsivõime ELi tingimustes ei väheneks, pakkudes välja ELi majanduskeskkonna dereguleerimist ja Eestile eritingimuste kehtestamist näiteks sellistes valdkondades nagu põllumajandus, keskkond, maksustamine ja regionaalpoliitika.