Eesti ja Vene teadlaste esimene talvine ühisekspeditsioon Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvele kinnitas, et Pihkva linn on Peipsi järve suurim reostaja.
Piirivalveameti hõljukiga kolm järve läbi sõitnud ja hulgaliselt vee-, elustiku- ning põhjasetteproove võtnud kahe riigi teadlased tahtsid saada tervikpildi kogu Peipsi järvest, mille seisundit oluliselt mõjutab Venemaa territooriumil paiknev Pihkva järv, kirjutab Postimees.
Eesti teadlaste viimaste aastate uuringud näitavad paraku, et Peipsi järve lõunaosa, Lämmijärve ja Pihkva järve seisund on järsult ja kiiresti halvenenud.
Näiteks 2001. ja 2003. aasta suvel Pihkva järvest võetud proovide võrdlemisel selgus, et fosfaatide sisaldus Velikaja jõe suudme lähedal oli kahe aastaga tõusnud 4-5 korda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Zooloogia ja botaanika instituudi vanemteaduri Külli Kanguri sõnul on Venemaa poolelt raske usaldusväärseid andmeid saada.
Tema sõnul andsid venelased möödunud aasta oktoobris Pihkvas peetud piiriveekogude ühiskomisjoni istungil Eesti andmeid kasutades küll täpse ülevaate meie jõgede seisukorra kohta, kuid ei esitanud mingeid andmeid näiteks Velikaja jõe kohta.
«Neil kas polegi andmeid või nad ei taha neid avalikustada,» nentis Kangur. «Velikaja valgala on aga Emajõe omast üle kahe korra suurem ja Velikaja kaldail asub Pihkva, kus elab Tartust enam kui kaks korda rohkem inimesi.»
Kanguri sõnul ei taha Vene teadlased kõigele vaatamata tunnistada, et järve seisund halveneb. «Nemad ütlevad, et vesi õitseb ja kalad surevad ainult Eesti poolel, ning väidavad sel olevat looduslikud põhjused,» nentis Kangur.
«Meie ütleme, et kui Pihkva puhastusseadmed töötaksid korralikult ja Peipsi veetase tõuseks, paraneks ka järve seisukord. Inimestest sõltub paraku vaid esimene,» lisas ta.