- OMX Baltic−0,68%300,35
- OMX Riga−0,95%878,5
- OMX Tallinn−0,1%2 061,3
- OMX Vilnius−0,11%1 191,19
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,21%8 824,93
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,13
- OMX Baltic−0,68%300,35
- OMX Riga−0,95%878,5
- OMX Tallinn−0,1%2 061,3
- OMX Vilnius−0,11%1 191,19
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,21%8 824,93
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pensionireformi reeglite muutmine petab kindlustajaid
Keskerakond esitas Riigikogule ettepaneku siduda pensionikindlustuse II sammas lahti sotsiaalmaksust. Praegu kannab riik iga II samba pensionikindlustusega liituja arvele 4 protsendipunkti kindlustaja poolt tasutud sotsiaalmaksu summast. Keskerakond, Rahvaliit ja Isamaaliit on seisukohal, et see 4% peaks hakkama uuesti laekuma pensioni I sambasse, millest tehakse väljamakseid praegustele pensionäridele.
Äripäev ei toeta pensioni II samba rahastamisskeemide muutmist, sest riik ei saa endale mõne aasta eest võetud kohustustest loobuda.
Riik lubas pensionireformi käivitades, et kindel protsent sotsiaalmaksust laekub inimese II samba pensionifondi. Nii motiveeriti praegusi töövõtjaid endale ise pensioni koguma. Reeglite tagantjärele muutmist pidas ebaeetiliseks keskerakondlasest majandusanalüütik Heido Vitsur. Eilse Päevalehe teatel on aga Vitsur seisukohal, et riik ei peaks mõtlema vaid rikastele inimestele, kes saavad kogumispensionist kõige enam tulu.
Toimetus oponeerib Vitsuri väitele. Kogumispensioni puhul on väär rääkida, et pensionireformist saavad kasu eeskätt rikkad. Kokku on pensionikindlustuse II sambaga liitunud 358 000 inimest. Pensionireformi eesmärk oli panna inimesed ise enda tuleviku eest hoolitsema. Riik ei suuda tulevikus maksta jooksvatest kuludest inimestele pensioni, sest tööealiste inimeste arv aasta-aastalt väheneb.
Tsiteeritud Päevalehe artiklis ilmusid Ühispanga Varahalduse juhatuse liikme Sven Kunsingu arvutused Keskerakonna ettepaneku mõju kohta. Erakonna seaduseelnõu jõustumisel kaotaks praegu keskmist palka teeniv ning II sambaga liitunud inimene Kunsingu hinnangul pensionile jäädes ca 2500 kr kuus.
Kriitika keskerakondlaste suunas on eeskätt II pensionisambaga liitujate huvides. Keskerakonna ettepanekust oleks aga abi teisele suurele elanikegrupile ehk pensionäridele. Neid on 370 000 ning nemad võidaksid Keskerakonna soovitud muudatusest aastas 170 kr.
Keskerakonna väitel kahjustati pensionireformiga praeguste pensionäride huve. Erakond soovib toetada neid, kellel on vähe võimalusi enda aitamiseks.
Üks lahendus oleks II samba käivitamisega pensioni I sambas tekkinud vähemlaekumine katta näiteks stabilisatsioonireservi või teiste riigieelarve tuludega. Toimetus stabilisatsioonireservi kasutamist ei toeta. See reserv ei ole lõputu. Stabilisatsioonireservi tuleb kasutada investeeringuteks, mis aitavad riigieelarve tulusid suurendada, mitte riigieelarvele pikas perspektiivis uute kulutuste tekitamiseks.
Pensionireform ja selle kampaaniad vähendasid Eestis ümbrikupalga maksmist. Seetõttu saab praeguste pensionäride lohutuseks väita, et pensionireformi käivitamine on parandanud sotsiaalmaksu laekumist ning suurendanud riigieelarve tulusid ehk loonud eelduse pensioni tõusuks.
Pensionireformi käivitamise eel vaieldi palju reformi sisu üle. Kokkulepitud reeglid said erinevate huvigruppide konsensuse. Neid reegleid ei saa kergekäeliselt muuta. Kui inimene on juba korra II sambaga liitunud, siis ei saa ta ju oma otsust muuta. Sama põhimõte peab kehtima riigi suhtes. Ei saa olla nii, et ühel poolel on pikaajalised kohustused, aga teine pool võib enda antud lubadustest paari aasta pärast loobuda.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele