Uus ülesanne: olla edumeelsete algatuste eeskuju

NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saanuna võib Eesti jääda vaevlema ideepuudusesse ? millise üldrahvaliku sündmus-eesmärgi nimel edasi pingutada? Meie jaoks oluliste organisatsioonide arv, kuhu astuda, on ju samahästi kui ammendunud.

Eesti eesmärk peaks olema, et järgmises ringis NATO ja Euroopa Liiduga ühineda soovivad riigid tahaksid olla nagu Eesti, sammuda mööda samasugust eduteed. Selleks tuleks meil tõsta oma konkurentsivõimet, saada rohkem välisinvesteeringuid, suurendada tootlikkust, kiirendada majanduskasvu. Euroopa Liidus võiks Eesti oma väiksust arvestades saada Luksemburgi-suguseks panku ja firmade peakortereid koondavaks riigiks.

Lühikese, ent toimeka taasiseseisvusaja jooksul on Eesti ise püüdnud kõndida nende riikide teed, mis on olnud edukad mingis majanduse või ühiskonnaelu valdkonnas. Eestile vajalik erastamine käis Saksamaa mudeli järgi. Saksa kogemusi ammutas Eesti ühtlasi oma õigusruumi ülesehitamiseks.

Kaht reformimeelset valitsust juhtinud Mart Laari suur eeskuju oli Suurbritannia raudne leedi Margaret Thatcher oma sõjaka konservatiivsusega. Suurbritannia on Eestisse süstinud elutervet skepsist ehk oma peaga mõtlemise vajadust, ta on riigi maksupoliitika säilitamisel Eesti mõjukas liitlane. Sotsiaalse heaolu saavutamiseks oleme püüdnud käia lähima naabri Soome teed. Seega oleme võtnud oma lähikonnast üle kõige edumeelsemad ideed ja nende rakendamine on aidanud meid siiamaale, kus hetkel oleme ? pole ju paha asukoht, arvestades läbitud tee pikkust ja selleks kulunud aega.

Juba praegu on meil kogemusi vastu anda. Suuri asju on Eesti ära teinud põhimõttel ?kass, kes kõndis omapead?. Radikaalse rahareformi laitsid maha kõik väliseksperdid, aga täna ei kahtle selle õnnestumises keegi. Ettevõtte investeeringute tulumaksust vabastamise, üldse madalamate maksude kasulikkust ei mõistetud samuti. Kuid need julgena tundunud ideed on juba vilja kandma hakanud. Euroopas ei kõnelda maksumäärade tõstmise, vaid alandamise vajadusest. Ettevõtlus, kes loob ühiskonnas lisaväärtust, ei ole rahul kõrgete maksudega ja ähvardab tootmise kodumaalt välja viia. Kui suudame teistele riikidele pakkuda oma liberaalse majandusmudeli näidispaketti, ise loorberitele mitte puhkama jäädes, oleks kasu kahepoolne. Euroopa Liit hakkaks vabanema ülemäärasest bürokraatiast ja reglementeeritusest, väheneks kvoodimajandus, kiiremini taastuks konkurentsivõime võrreldes maailma muude piirkondadega. Kui Euroopa Liidul läheb hästi, siis läheb Eestil selle sees veelgi paremini, sest ilmselt oleme mobiilsemad ja innovaatilisemad, võimalik, et ka kiirema õppimisvõimega kui Euroopa Liidu keskmine. See on meie trump.

Teistele eeskujuks olemine on mõõdetav eesmärk ? positiivsed tsiteerimised maailma pressis. Neid positiivseid kajastusi võib saada endiselt lähiajaloo teenete eest, kuid veel mõjusamad on uued edumeelsed algatused. Kuuludes maailma mõjukatesse organisatsioonidesse, on Eesti auditoorium oluliselt avaram, kõlapind laiem. Vaja on see targasti ära kasutada.

Kui majanduspoliitikas ei ole veidi agressiivsust halb, siis välispoliitiliselt on Eestil kasulikum olla vaoshoitult tasakaalukas.

Autor: ÄP