Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurtel kaevandajatel suured eelised
Üheks põhieeliseks on see, et suurtel kaevanduskompaniidel (Anglo American, Rio Tinto ja BHP Billiton) on käsil mitmeid erinevate maakide kaevandamise eri järgus projekte. See võimaldab suurendada tootmist ajal, mil väiksemad tootjad ei suuda kasvava nõudlusega kaasas käia. Nimelt on 20aastane metallihindade karuturg põhjustanud paljude tootjate pankroti, viinud tootjate ühinemisteni ja hoidnud madala metalli hinna tõttu tagasi uute kaevanduste rajamist.
Viimastel aastatel on kaevanduste tootmisvõimsus väga vähe kasvanud. Metallikaevandused töötavad Aasia investori Marc Faberi andmetel 95protsendise tootmisvõimsusega.
Metallimaagi pakkujatel pole lihtne suurendada kaevanduste tootmisvõimsust vastavalt nõudluse kasvule. Kaevanduse rajamisest kuni märkimisväärse tootmismahu saavutamiseni kulub vähemalt seitse aastat. Seda alles seejärel, kui leiukoht on avastatud, seda on uuritud ning see on tunnistatud kaevandamiskõlblikuks. Enamiku tööstustooraine tootmisvõimsusi ei saa lühiajaliselt oluliselt suurendada, mistõttu tooraine hinna tõusutsüklid kipuvad kestma 15?30 aastat. Seda muidugi juhul, kui nõudlus ära ei kuku.
Kaevanduse rajamine nõuab suuri investeeringuid, alates kaevanduslubade taotlemisest, infrastruktuuri loomisest (teed, elekter, vesi) kuni kaevandusseadmete ostu/liisimise ja kaevanduse rajamiseni. Võtab aega aastaid, enne kui rajatud kaevandus suudab luua positiivset rahavoogu. Seetõttu käib väikestele tootjatele üle jõu isegi keskmise suurusega projektidega töötamine.
Pangad ei taha kaevanduse rajamiseks hea meelega raha laenata, kui pole tagatisi ega teada, kui palju maapõues maavarasid leidub, palju kaevandamine maksab ja milline on aastate pärast tooraine hind. Kuna suurtel tootjatel on juba positiivset rahavoogu genereerivad kaevandused, saavad nad kasutada neid rahavooge investeeringuteks ja laenata kergemini raha uute kaevanduste rajamiseks.
Kolm kaevandusgiganti pole kahtlemata ainsad, kes saavad ära kasutada mastaabiefekti. Selliseid firmasid võib olla paarkümmend.
Maailma suuruselt teise kaevanduskompanii Anglo Americani gruppi kuuluvad maailma juhtiv kullatootja AngloGold, plaatinatootja Anglo Platinium, teemandimonopol De Beers ning söekaevandaja Anglo Coal. Anglo Americani kasum tuleb järgnevatest tootegruppidest: teemandid 23%, paber ja pakkematerjalid 22%, tööstuslikud mineraalid 16%, kivisüsi 14%, plaatina 12%, baasmetallid 12%, kuld 10% ja mustad metallid 6%. Firmal on tööplaanis 6 mld dollari ulatuses uusi kaevandusprojekte.
Maailma suuruselt kolmanda kaevandusfirma Rio Tinto käibest moodustab kivisüsi 20%, mineraalid 18%, rauamaak 16%, alumiinium 15%, vask 12%, kuld 10%, muu 9%.
Maailma suurima kaevanduskompanii BHP Billitoni käibest tuleb 27% terasest, 19% naftast, 19% alumiiniumist, 12% söest, 11% baasmetallidest 11%, 6% teemantidest ja 6% mujalt.
Kaevanduskompaniid kaebasid investeerimispanga Merrill Lynch poolt 12. mail korraldatud rahvusvahelisel metalli-, kaevandus- ja terasekonverentsil investoritele, et dollari nõrgenemine on neile halvasti mõjunud. Anglo American teatas, et dollari langus avaldas firmale 578 mln dollari ulatuses negatiivset mõju. Tõusnud metallihinnad suutsid vaid 400 mln dollari ulatuses katta negatiivset valuutakursi muutuse mõju. Firmad müüvad metalle ja maaki dollarite eest, samas kui metalle ja maaki kaevandatakse ja maaki rikastatakse mittedollaripõhistes riikides. Nõrgem dollar suurendab firmade tootmiskulusid dollarites väljendatult.
Kaevandusfirmadele meeldib rääkida Hiina lõpmatuna näivast nõudlusest metallide järele.
Sama juttu rääkisid firmajuhid ka Merrill Lynchi konverentsil. Eri arvamusel oldi vaid selles, kui kiiresti nõudlus kasvab ? kas nagu Lõuna-Koreas, Taiwanis või Jaapanis 1950nda aasta järel.
Investoritele on mureallikaks just Hiina ja seda mitte ainult kaevandusaktsiate osas. Sealne keskpank üritab vähendada majanduskasvu vältimaks riigi majanduse ülekuumenemist. Metalli tarbivatele tehastel ja ehitustele on probleemiks see, et sadamasse jõudvat metalli ei suudeta transpordimahtude kasvule jalgu jäänud raudteel enam laiali vedada. See põhjustab tootmiskatkestusi. Sarnane mõju on elektripuudusest tingitud elektrikatkestustel. Elektritootmine ei suuda kaasas käia nõudluse kasvuga.
Kui midagi juhtub tarbimisega USAs, pole Hiinal toodangu valmistamiseks nii palju toorainet vaja.