Kes julgeb raudtee lähedale kodu osta?

Kopli poolsaar ja osa Toompeast istuvad iga päev püssirohutünni otsas. Varsti oleme niikaugel, et raudtee lähedale kolib elama ainult eluga riskija. Rahvusvaheliste kaubavoogude juhtimine läbi Eesti ja nende teenindamine on meie väikese riigi majanduses üks eelisvaldkondi. Geograafiline asend ida ja lääne vahel, piiratud siseturg ja vähesed loodusressursid tingivad selle, et transiiti peetakse kõigi Baltimaade majandussfääri seisukohalt väga perspektiivikaks alaks.

Loomulikult on transiit äriliselt tulus, kuid kahjuks on ohutuse- ja keskkonnaalased küsimused selles valdkonnas olnud ebapopulaarsed. Samas on selge, et nii edasi minna ei saa. Tõsiseltvõetavale riigile on iseloomulik, et majandust puudutavaid otsuseid langetades arvestatakse ka elanike ohutuse ja keskkonnaga. Ohtlike veoste transport senisel kujul peab Tallinnas lõppema. Viimastel aastatel pole veosed mitte vähenenud, vaid näidanud tänu suurenenud investeeringutele uutesse mahutitesse ja rajatistesse hoopis kasvutendentsi. Ja ehituslube nende rajamiseks annab ju linn!

Pikaajalisi lepinguid firmade ja sadamatega sõlmivad nii riik kui linn. Seega ei ole riigi ja linna täidesaatvad organid ise eeskuju näidanud, mistõttu ei võeta nende juttu kohati enam tõsiselt. Linnavalitsus lükkas ise aastaks edasi volikogu otsuse koostada 2003. aasta 1. oktoobriks plaan ohtlike transiitveoste vähendamiseks ja järkjärguliseks lõpetamiseks Tallinnas. Mõistmata linnavalitsuse ja riigi ükskõiksust saan rohkem aru ettevõtjatest, kes on teinud investeeringuid ja soovivad ohtlike veoste lõpetamisest kesklinna suunal pikka aega ette teada.

Volikogu seisukoht on olnud, et ohtlike veoste transiidi äkilise keelamisega kesklinnas ei lahendata probleemi juba seetõttu, et ühtäkki jääks tööta sadu inimesi ja riigi majanduse seisukohalt olulistele ettevõtetele tekitataks arvestatavat kahju. Ettevõtjatel on vaja ette teada, milline on plaanitud uus infrastruktuur, kuidas toimub vedude ümbersuunamine jne.

Kuid ka katsed saada transiidifirmadelt ettepanekuid veoste vähendamise graafiku kohta jäid tulemusteta. Kutsusime eksabilinnapea Toivo Ninnasega aasta tagasi kokku transiitvedude operaatorfirmad ja pakkusime neile koostööd. Kuigi muudatusettepanek veoste liikluse korraldamisest sai volikogu otsusesse sisse viidud, jäi see ka ainsaks tulemuseks.

Riigi ja linna vastavad ametid peavad ettevõtjatega kokkuleppele jõudma, kahjustamata sealjuures oluliselt majanduse, tööhõive ja ettevõtete huve. Üks samm kaubajaamades valitseva ohu vähendamiseks oleks vältida tsisternide kuhjumist ja suunata sissetulevad veeremid kiirusega 20 km/h otse terminalidesse.