Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kinnisvaralaenude buum tõstab Hansapanga aktsia hinda

Oma kõigi aegade rekordi tegi Hansapanga aktsia selle aasta aprilli keskel, mil aktsia sulgus 107,57 kroonil. Eilseks tulemuseks jäi siiski 105,93 krooni, mis on 0,16 protsenti vähem kui üleeile.

?Hansapanga aktsia hakkab langema, kui eurotsooni lühiajalised intressimäärad hakkavad tõusma, sest siis vähenevad märkimisväärselt elanikele hetkel antavad taskukohaseid kinnisvaralaenud, mis on panga peamine kasvumootor,? ütles Austria panga CA-IB analüütik Erda Sait.

Ka Itaalia panga UBM Prahas asuv pangandussektori analüütik Jiri Stanik tõi Hansapanga kiire kasvu põhjusena välja hetke kinnisvaralaenude buumi ja korraliku kasumlikkuse, mida näitab omakapitali 20 protsendine tootlus.

Eestis on tema sõnul üks kiiremini kasvavaid pangandusturge Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis. Lisaks on Eestis ka suurepäraselt arenenud õiguslik keskkond, mis annab väga soodsa pinnase pangandussektori pikaajaliseks heaks arenguks. ?Hansapank kui kõige suurem pank Eestis võidab sellisest arengust kõige enam,? ütles Sait. Ekspert ootab, et Hansapanga tulemused on väga tugevad veel vähemalt kahes eelseisvas kvartalis.

Stanik märkis, et ei näe Hansapanga aktsia tõusule mingeid erilisi põhjuseid lisaks sellele, et üldised fundamentaalnäitajad on väga tugevad. Tema sõnul oli esimeses kvartalis ka majanduskasv kiirem, kui oodati.

Suprema analüütiku Triin Palge sõnul võib Hansapanga aktsia hinda mõjutada ka tehniline aspekt ? spliti käigus tekkinud uued aktsiad ei ole veel registreeritud. ?Kui välisinvestorid aktsiat ostavad, siis soovivad nad osta vana registreeritud aktsiat, mida nüüd on järel ¼,? ütles Palge ning lisas, et sama loogika järgi võib aktsia hind mõningal määral langeda, kui uued aktsiad registreeritakse ning turule tekib rohkem likviidsust. Fundamentaalalustes pole tema sõnul muutusi toimunud.

Ühispanga fundamentaalanalüütik Sander Danil möönis, et hetkel tunduvad välisinvestorid olema Kesk- ja Ida-Euroopa panganduse suhtes väga positiivselt meelestatud, välja arvatud Poola.

?Ehk aitavad aktsia tõusule kaasa ka spekulatsioonid Swedbanki võimalikust huvist suurema osaluse vastu, ise ma ei usu, et see lähiajal juhtub,? ütles Danil.

Eksperdi sõnul kaupleb aktsia suhteliselt lähedal oma põhjendatud väärtusele, mistõttu olulist tõusupotentsiaali ta lähiajal enam ei näe. Vastupanutasemeks võib Danili ütluse kohaselt kujuneda 7 eurot (109,5 krooni).

Reitinguagentuur Standard & Poor?s kirjutas oma värskes raportis, et riskid Eesti pangandussüsteemis on vähenenud.

Majanduslik risk on enam-vähem samal tasemel või isegi mõnevõrra madalam kui uutel Euroopa Liidu liikmetel, aga kindlasti madalam, kui Lätil ja Leedul, seisab raportis.

Eesti majandus kasvab väga kiiresti, seda tänu edukalt rakendunud turumajandusele kohe pärast iseseisvumist.

?Skandinaavia suuromanike oskusteabe toel on juhtivad pangad tugevad,? ütles Standard & Poor?si krediidianalüütik Alwin Greder.

Standard & Poor?s ootab, et Eesti pankade laenukõlbulikkus jääb stabiilseks.

Peamine mure on pankadest väljastatud laenude kiire kasv, aga agentuuri hinnangul on see siiski kontrolli all.

Ajal, mil maailma majandus pööras langusele, kasvas Eesti majandus kiiresti. Oodatakse, et majanduskasv jääb lähiajal 5 protsendi kanti.

Kokkuvõttes arvab agentuur, et Eesti on uutest Euroopa Liidu riikidest majanduse ning turgude reformimisega eesrinnas, mis teeb väikeriigist ühe kõige vabama majandusega riigi Euroopas. Majanduse avatus jätab finantssüsteemi haavatavaks välistele mõjudele, aga hästi funktsioneeriv turg peaks selle tegema paindlikumaks.

Äripäeva börsitoimetuse juhi Tõnis Oja hinnangul võib Standard & Poor?si raportist välja lugeda, et agentuur võib Eesti pankade reitingut tõsta, kui majanduskeskkond oluliselt ei halvene.