Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vanadekodud meelitavad investoreid Eestis alles tärkavasse ärisse

    Merivälja Kursana Pansionaadi juhi Ene Jüriska sõnul on Skandinaavia miljonärid nende pansioni ukse üles leidnud just viimasel aastal. Eesmärgiks uurida siinse hoolekandesektori investeerimisvõimalusi või osta juba konkreetse pansioni osakuid.
    Tõsiseid vestlusi on Jüriska pidanud ka Eesti suuremate ehitusettevõtetega, kes vanainimesi puudutavas tegevusvaldkonnas omanikuna kaasa tahavad lüüa.
    Uute hooldekodude ideeprojektid hõlmavad mitmeid Eesti paiku. Jüriska sõnul pole välistatud, et kopp lüüakse maasse mitmes kohas korraga. Kuna plaanid on alles toored, ei taha ta konkreetsemaks minna.
    Jüriska käe all on endine punaparteilaste puhkekodu saanud Saksamaalt juba 49 miljoni kroonise süsti. Pansioni omaniku, sakslase Peter Dussmanni laual ootavad otsustamist kaheksa uut hooldekodu projekti.
    ASi FKSM juhi Kaido Fridolini sõnul pole hoolekandeteenust pakkuva ettevõttega koostöö kindlasti mitte välistatud. Sellise partnerluse kogemus on nende emaettevõttel Soomes ja Põhjamaades juba olemas. Seda tuleb Fridolini sõnul käsitleda pikaajalise investeeringuna, kus paarikümneaastane tasuvusaeg ettevõtet ei kohuta.
    ?Oleme valmis investeerima sellistesse projektidesse kinnisvara arendajana, hoolekandeteenuse riske enda peale siiski võtmata,? selgitas Fridolin, täpsustades et läbirääkimisi veel Eestis kellegagi peetud ei ole.
    Ehitusfirma Koger&Partnerid omanikule Andres Kogerile tuli hoolekandeasutuste rajamise teema küll üllatusena, kuid ta märkis, et kinnisvarafirmade huvi kasv selle vastu on loogiline. ?Hetkel ei oska ma selle kohta a-d ega o-d öelda, kuid te andsite mulle väga huvitava konksu kätte,? ütles ta.
    Sotsiaalministeeriumi ametnikud märgivad, et uute kohtade loomisega on isegi kiire. Nõudlus kasvab tuntavalt, tunnistas sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhtaja Sirlis Sõmer. Üha sagedamini helistatakse ministeeriumisse küsimusega, kuidas saada vanematele ilusat ja hea hooldusega vanaduspõlve, kui selle eest maksmine pole probleem. Pöördujaid on saatkondade kaudu ka välismaalt.
    Viimsi Rannapere pansionaadi juht Peeter Saar ütles, et nende majja on järjekord keskmiselt kümme inimest. Oma valla rahvas saab pansionaati eelisõigusega. Väljastpoolt valda on aga tung Viimsi pansionisse suhteliselt suur, eriti viimase poole aasta jooksul, nentis ta.
    Suurenev nõudlus on andnud juhatusele võimaluse tõsta igakuise kohamaksumuse 4500 kroonilt 6800-le. Eesmärk on hind võrdsustada Viimsi valla poolt enda inimeste eest makstava 7000?9000 krooniga.
    Kogu pearaha ei maksa siiski vanur ise. Oma panusega tuleb enamjaolt appi tema enda koduvald, osa raha tuleb pensionist ning kolmanda osapoolena aitavad omaksed.
    Ka Viimsi pansionis on mitmed kohalikud ettevõtjad käinud perspektiivika tegevusvaldkonnaga tutvumas, kuid esialgu on otsuste langetamisest eemale peletanud liiga pikk, mitmekümneaastane tasuvusaeg.
    Näiteks Merivälja pansion ei looda majja investeeritud miljoneid tagasi teenida enne 30 aastat. Jooksvate kuludega tullakse välja, omanikult saadud laen suudetakse ära teenindada, aga see on ka kõik, rääkis Ene Jüriska.
    Muide, omanikult tuli laenu võtta sellepärast, et kõik kohalikud pangad saatsid pansioni esindajad pikema jututa uksest välja. Maja on renditud ning seal resideerivad vanainimesed laenutagatiseks ei sobi.
    25 riigis 37 hooldekodu omav Dussmann tuleb oma äridega välja tänu nende väga erinevale tasemele. Mõned on odavamad. Teised aga nagu lukshotellid, kus inimesed käivad küürus mitte vanadusest, vaid sellepärast, et briljandid on rasked, kirjeldas Jüriska.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Septembris toimus kümnes iga-aastane suur kinnisvaraseminar, kus said kokku eksperdid ja investeerimishuvilised üle Eesti ning arutasid seda, mis turul saama hakkab ja kuidas praegusel keeruliseks kujunenud ajal tegutseda.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinn tõmbab äriühinguid koomale
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Tallin kavatseb ühendada ASi Tallinna Linnahall ASiga Tallinna Tööstuspargid ja lõpetada Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA tegevuse.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: väikeinvestor räägib ausalt Tallinna börsist, finantsjuht osturallist ja suursaadik Moskvast
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis räägime Eesti börsifirmade kultuuri muutusest, kaupmeeste kõige viljakamast müügiperioodist ja meeleoludest Moskvas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.