Vanadekodude asemel on juttu puhkekodust

Härral ei jäänud teisele mandrile maha ühtegi sugulast, Tallinnas on aga õepoeg. Raske haiguse ja operatsioonijärgsete üleelamiste periood on pansionis asendunud kõbusama enesetundega. Esialgu meeldetuletamist vajanud emakeelest on aktsent peaaegu kadunud. Mõned väliseestlased aga leiavad tee siia seetõttu, et ealise iseärasusena võib väga kiirelt kaduda lähimälu ning lähedastega ingliskeelne suhtlemine ja olevikus orienteerumine muutub peaaegu võimatuks.

Koleda kõlaga ?vanadekodu? asemel nimetatakse oma uut elukohta ?pansioniks?. Seal elamine kannab siseringis nimetust ?puhkamine?, sest tingimused on pansionis sageli paremad kui elukohas, kust tuldi.

Eurokuues Merivälja pansioni hoone meenutab tõepoolest pigem mitmetärnihotelli. 154kohaline maja on koduks hetkel 102 vanainimesele. Kui viimaste korruste remont lõpeb, saab rahvast juurde võtta. Ka võõrsilt, nagu näiteks praeguseks siia saabunud seeniorid Lõuna-Ameerikast, Kaliforniast, Rootsist, Kanadast.

Tubades on iga pisimgi detail eaka inimese vajadusteks läbi mõeldud. Spetsatribuutika on aga koduses pakendis. Näiteks lõhna mitte koguva ergolateksist madratsi ja elektriliste mehhanismidega voodile joonistas pansioni juhataja isiklikult oma vanemate antiikse sängi eeskujul karkassi. Vältimaks haiglavoodi muljet. Toidumenüü on nagu mitmekesine: võid tellida mitme erineva menüü vahel, teatada täpsed komponendid, mida toidus näha ei soovi. Süüa saab oma toas, sama korruse söögitoas või allkorruse saali kogunenud kaaslaste seltskonnas.

Pansionis igav ei tohiks hakata. Alumisel korrusel on saun, sportimisruumid, õues võib harida oma peenralappi. Sageli külastavad maja muusikud ja näitlejad. On ka neid, kes eelistavad nautida aknast kaunist merevaadet ja kontrollida Tallinna?Helsingi laevade graafiku täpsust.

___________________

Eesti mõistes n-ö peenemad kunded peaks varsti varjupaiga leidma Viljandis asuvas Otto von Ungern-Sternbergi härrastemajas.

Endise politseimaja 40kohaliseks hotell-pansionaadiks renoveerimist kavandav ASi Acropolis juht Heiki Saare sõnul on 10 000?12 000kroonise kuutasuga tubade vastu eeluuringute järgi huvi nii kohalikel eestlastel, väliseestlastel kui ka välismaalasi.

Kuna ehitusprojekti hakatakse koostama alles aasta lõpus, ei tihka Saar täpset investeeringute mahtu veel välja öelda. Küll on aga temaga juba ühendust võtnud mitmed partnerlusest huvitatud ettevõtjad. Saare sõnul pole välistatud, et ka eraisikutel tekib võimalus osta sinna osakuid või tuba.