Endiste ministrite hinnangul jäi majandusminister Meelis Atonen praamikonkurssidega hiljaks.
«Tundub, et Atonen polnud asjaga kursis,» kommenteeris esimese Tiit Vähi valitsuse transpordiminister Enn Sarap Postimehele. «Kui asi algatati, olin surmkindel, et SLK jätkab, sest nii lühikese aja jooksul on võimatu tehniliselt keerukatele oludele vastavaid laevu leida.»
Sarap viitab Hiiumaale viivale laevateele, mis nõuab suhteliselt madala süvisega ja jääklassiga parvlaevu. Selliseid laevu on aga laevaturult keeruline leida. Ka praegune turuseis pole eriti soodne.
Viimase Mart Laari valitsuse teede- ja sideminister Toivo Jürgensoni hinnangul oleks riik pidanud juba paar aastat tagasi alustama praamide otsimist või ehitamist, mida oleks saanud konkursi korras välja rentida.
Artikkel jätkub pärast reklaami
«Et ei tekiks olukorda, kus riik maksab suuri dotatsioone, mille arvelt vedaja ostab endale laevad ja lõpptulemusena ei jää riigile midagi,» selgitas Jürgenson. «Minu järeltulijad seda teed ei läinud. Kui Atonen lõpuks märkas probleemi, siis oli juba hilja seda skeemi rakendada.»
Eelmise valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniministri Liina Tõnissoni sõnul oli juba aastaid tagasi selge, kui keeruline on Eesti oludele vastavaid praame leida, mistõttu Atoneni sammude ebaõnnestumine polnud üllatav. «Atonen sai valusa õppetunni. Ei maksa keksida, kui asja ei jaga,» märkis Tõnisson.
Tema sõnul on arusaamatu, miks peaks riik hakkama endale taas laevu muretsema, kui olemasolevatest laevadest aastaid tagasi loobuti.
Tiit Vähi teise valitsuse teede- ja sideministri, merendusealase haridusega Kalev Kallo sõnul oli juba suhteliselt arusaamatu, miks anti praamiühenduse korraldamine sadamale, mis ei ole selle ülesandeks.
«Nüüd ollakse hädaolukorras ning ainsat vedajat, kellel sobilikud laevad olemas, on ebasõbralike väljenditega solvatud,» tõdes Kallo. «Ega selline asi riigile rahaliselt eriti soodsalt ei lõpe.»