Usbekistan: siiditee rikkus asendus vaesusega

Usbekistan on 22 miljoni elanikuga endine N. Liidu liiduvabariik Kesk-Aasia südames. Enim tuntakse seda maad ajaloolise siiditee ääres asuvate linnade järgi ? Samarkand, Buhhaara ja Hiiva. N. Liidu ajal oli see piirkond eesti turistidele tuntud: seal sai ehtsat kõrbe näha ja kaameliga sõita, lisaks võis vaadata üle 2000 aasta tagasi loodud ehitisi. See kõik on tänagi alles, aga kohaliku süsteemi turismivaenulikkuse tõttu on Usbekistan suhteliselt kallis ja reisimine tülikas. Kohalik süsteem ehk presidendi autokraatia on kirjeldamatu omakasupüüdlikkusega muutnud riigi kümne iseseisvusaastaga üheks vaeseimaks kogu piirkonnas. Võim on jaotatud klannipõhiselt ja kõik strateegilised tuluallikad kas kuuluvad riigi omandusse või on selle poolt kontrollitavad. Näitena võib tuua puuvilla: igaüks saab seda kasvatada, aga kokku ostab riik selle kindlaksmääratud hindadega, kusjuures rahagi ei maksta kohe.

Korruptsiooni võib seal pidada elu loomulikuks osaks. Seda leidub kõikidel tasanditel ja eri vormides, olgu siis lennupileti ostmisel või ametliku paberi vormistamisel. Igal pool tuleb peale maksta. Mingil määral on see ka arusaadav, sest kuupalgad kõiguvad 200 ja 600 krooni vahel ja eks igaüks soovib veidi lisa teenida. Eeskujuks on riik ise, sest üks Ta?kendi peatänavaid nimetati mehe järgi, kes suutis Venemaalt puuvillatehingutega 200 miljonit dollarit välja petta.

Ta?kent tervitab reisijat tohutult aeglase lennujaamast väljumise protsessiga ja üliaktiivsete taksojuhtidega. Ei tasuks ennast esimestel ära rääkida lasta ja kui tõesti on taksot vaja, siis mõistlik on see võtta sadakond meetrit lennujaamast eemal. Selles riigis on nimelt iga auto takso ja linnasõiduks kuluva kümne minuti eest ärge makske üle viie dollari. Kohalikus rahas on see umbes 5000 sumi. Raha on üldiselt stabiilse kursiga ja seda vahetatakse ametlikult valuutavahetuspunktides ilma vahendustasuta. Ainuke probleem on raha kogus, näiteks sada dollarit kohalikus vääringus ei mahu taskusse ega rahakotti. Hotelle on Ta?kendis palju, normaalse hotellitoa saab 40?50 dollari eest. Kodumajutuse hind algab viiest dollarist.

Pealinn ise pole turismimagnet ja ma ei soovita seal üle ühe päeva veeta. Linnas elab küll kaks miljonit elanikku, aga näiteks kesklinn kui selline täiesti puudub. Kuna 1966. aastal laastas Ta?kendi piirkonda kaheksapalline maavärin, siis on linna alates sellest ajast praktiliselt nullist üles ehitatud, seda paljuski tänu Eesti ehitusbrigaadidele. Uus linn tähendab neljarealisi maanteid, koledaid pompoosseid paleesid, metrood ja rohkelt vaba ruumi. Palju on parke ja purskkaeve, keegi aga neid ei hoolda. Muru on niitmata ja kogu infrastruktuur näeb välja, nagu poleks seda pärast maavärinajärgset ülesehitustööd kordagi remonditud. Sekka paistab uusi kontorihooneid, mis on eranditult kaetud plastprofiilide vahele mahutatud odava lainelise peegelklaasiga.

Linna keskel asub jalakäijate tänav, mida nimetatakse hellitavalt Broadwayks ja sealt saab osta suveniire ning piraatplaate. Ta?kendis võiks külastada ka telemasti, mille ülaosas eksisteerib veel täiesti töökorras pöörlev restoran. Ka on Usbekistani pealinnas võimalik minna loomaaeda, kus suhteliselt nigelates tingimustes elavad peale muude elukate puurides ka kanad, pardid ja kajakad. Ajaloolistest vaatamisväärsustest rääkides soovitan Ta?kendis heita pilgu ühele vanimatest koraanidest, mis on kirjutatud verega lehmanahale. Tõsi, vaimulike kooli peasaalis on vaatamiseks väljas koopia ja originaali nägemiseks peate paluma reisijuhil viia teid tagaruumi.

Usbekistani suurim uhkus on ajaloost tuntud riigi- ja väejuht Amir Timur, kellel õnnestus 14. sajandi teisel poolel valitseda Aasiat Indiast kuni Türgini. Ta sündis Samarkandis ja seal on ka tema viimane puhkepaik. Samarkand, Buhhaara ja Hiiva asuvad ajaloolise siiditee ääres, mis oli aastasadu Hiina ja Euroopa vahelise kaubaliikumise alustala. Nendes linnades võib tunda ajaloo hõngu ja vaadata tuhandeid aastaid vanu ehitisi.

Lisaks on Usbekistanis võimalik mägedes suusatada ja matkata, kuulsime ka mägijõgedel paadiretkede korraldamisest ja väljaõpetatud röövlindudega jahil käimisest. Sellised reisid tuleks muidugi kohalike reisibüroodega enne kokku leppida. Autot ise rentida pole mõtet, sest masina saab soodsalt koos juhiga. Pealegi on liiklus ohtlik ja linnavälised teed suhteliselt halvas seisukorras. Lisaks kimbutavad iga paarikümne kilomeetri järel politseikontrollid. Pole turvalisemat maad kui Usbekistan. Arvatavasti on totalitaarne re?iim koos karmide karistusmeetmetega oma töö teinud, sest Ta?kendis võib öösel rahulikult linnapargis jalutada.

Usbekid on enamuses moslemid, kes võtavad oma usku leebelt. See-eest on au sees traditsioonid ja ka moodsatel noortel pole sellest pääsu. Vanemad otsustavad, kelle poeg naiseks võtab ja naiste-meeste ebavõrdsus torkab tihti silma. Seoses abiellumiskohustusega on iga teine üle kolmekümnene usbekk lahutatud. Tundub, et inimesed on süsteemist väsinud, avalikult seda eriti keegi ei tunnista.

Usbekistani külastas mullu ametliku statistika järgi 30 000 turisti ehk vähem kui Eestit ühe nädalavahetusega. Tekkinud on nn surnud ring, kus riik ei panusta turismi arengusse ja sellest tingituna on raske luua kvaliteetseid teenuseid, mis turiste juurde tooks. Üks minu huvitavamaid kogemusi oli öine jalutuskäik Samarkandis, kus tekkis mõte heita pilk kuulsa Amir Timuri maistele jäänustele. Pärast öövalvuriga kaubale saamist avanes võimas vaatepilt kuupaistes mausoleumi sisemusse. Istusin ilma ühegi turistita täielikus vaikuses Timuri sarga juures, pärast sain võimaluse minareti tippu ronida ja sealt avanes kaunis vaade öisele Samarkandile.

Kes huvituvad ajaloo ja ekstreemturismi ühendamisest, on sellesse riiki igati teretulnud. Odavaim tee Usbekistani viib läbi Moskva, milleks on vaja nii Vene transiitviisat kui ka Usbekistani viisat. Esimene antakse lihtsalt, teine nõuab küllakutset, viisa väljastatakse Riias. Küllakutse võib organiseerida Eesti reisibüroo, samuti saab seda teha Usbeki reisibüroo või hotell. Lihtne protseduur võtab aega paar nädalat ja maksab ca 1000 krooni. Moskvast Ta?kenti lendab nii Aeroflot kui ka Usbekistan Airways, edasi-tagasipilet Tallinnast maksab 6000?8000 krooni. Moskvasse võib ka rongiga sõita, siis läheb reis odavamaks. Lennukivalik meenutab kaheksakümnendaid: Tu-154 ja IL-86.

Autor: Kristjan Saar