• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 21.09.04, 09:17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

PM: Reostuskvoodi müük aeglustab elektri hinnatõusu

Eesti Energia võib järgmisel aastal Euroopa Liidus käivituval kasvuhoonegaasidega kaupleval heitmebörsil teenida sadu miljoneid kroone aastas.
Valitsus on järgmise aasta riigieelarvesse kavandanud omanikutuluna Eesti Energiast 97 miljonit krooni, mida põhjendatakse kasvuhoonegaaside heitmekoguste ülejäägist saadavate erakorraliste tuludega. Seni pole riik energiafirmast omanikutuluna raha välja viinud, eelistades pigem elektri odavamat hinda, kirjutab Postimees.
Eesti õhusaaste norme arvutatakse nõukogude hiigeltootmise aegsete koguste järgi. Et praegu saastab Eesti õhku oluliselt vähem kui toona, võib looduse reostamise loa maha müüa mõnele ettevõttele, kes rikub keskkonda rohkem kui Euroopa Liit lubab.
Eesti 21 miljoni tonnisest süsinikdioksiidi (CO²) ehk kasvuhoonegaaside aastasest heitmekvoodist 18 miljonit tonni kuulub Eesti Energiale. Elektri ja soojuse tootmiseks kulub sellest 12 miljonit tonni ehk kuni 6 miljonit tonni on võimalik energiafirmal järgmise aasta märtsis Euroopa Liidus käivituval heitmebörsil rahaks vahetada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti Energia küsis viimases elektrienergia hinnatõusu taotluses energiaturu inspektsioonilt 600 miljonit krooni lisaraha aastas, mis on samas suurusjärgus heitmekaubandusest loodetava summaga. Et heitmekvoodid kuuluvad elektrijaamadele, tähendab lisaraha tõenäoliselt ka elektri tootmishinna langust. Samas ei muuda see tõenäoliselt elektrivõrkude rahasoove.
Energiaturu inspektsiooni direktori asetäitja Margus Kasepalu sõnul tuleks kvoodimüügiga energiafirmasse raha juurde ning see vähendaks kindlasti ka survet elektrienergia hinnatõusuks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 17 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele