Eesti Energia võib järgmisel aastal Euroopa Liidus käivituval kasvuhoonegaasidega kaupleval heitmebörsil teenida sadu miljoneid kroone aastas.
Valitsus on järgmise aasta riigieelarvesse kavandanud omanikutuluna Eesti Energiast 97 miljonit krooni, mida põhjendatakse kasvuhoonegaaside heitmekoguste ülejäägist saadavate erakorraliste tuludega. Seni pole riik energiafirmast omanikutuluna raha välja viinud, eelistades pigem elektri odavamat hinda, kirjutab Postimees.
Eesti õhusaaste norme arvutatakse nõukogude hiigeltootmise aegsete koguste järgi. Et praegu saastab Eesti õhku oluliselt vähem kui toona, võib looduse reostamise loa maha müüa mõnele ettevõttele, kes rikub keskkonda rohkem kui Euroopa Liit lubab.
Eesti 21 miljoni tonnisest süsinikdioksiidi (CO²) ehk kasvuhoonegaaside aastasest heitmekvoodist 18 miljonit tonni kuulub Eesti Energiale. Elektri ja soojuse tootmiseks kulub sellest 12 miljonit tonni ehk kuni 6 miljonit tonni on võimalik energiafirmal järgmise aasta märtsis Euroopa Liidus käivituval heitmebörsil rahaks vahetada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Energia küsis viimases elektrienergia hinnatõusu taotluses energiaturu inspektsioonilt 600 miljonit krooni lisaraha aastas, mis on samas suurusjärgus heitmekaubandusest loodetava summaga. Et heitmekvoodid kuuluvad elektrijaamadele, tähendab lisaraha tõenäoliselt ka elektri tootmishinna langust. Samas ei muuda see tõenäoliselt elektrivõrkude rahasoove.
Energiaturu inspektsiooni direktori asetäitja Margus Kasepalu sõnul tuleks kvoodimüügiga energiafirmasse raha juurde ning see vähendaks kindlasti ka survet elektrienergia hinnatõusuks.