- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,34%6 308,21
- DOW 30−0,13%44 115,76
- Nasdaq −0,39%20 970,63
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,64%40 549,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,61
- OMX Baltic0,24%295,78
- OMX Riga0,47%915,56
- OMX Tallinn−0,18%2 030,32
- OMX Vilnius0,27%1 206,03
- S&P 500−0,34%6 308,21
- DOW 30−0,13%44 115,76
- Nasdaq −0,39%20 970,63
- FTSE 1000,16%9 142,73
- Nikkei 2250,64%40 549,54
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%92,61
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Töö hind ja kauplemistaktika
Toomas Hendrik Ilves kirjutas mulluse õpetajate-kultuuritöötajate streigi järel Areenis põhimõtteliselt teistsuguse vaate võimalikkusest töösuhetes: töötajail on õigus määrata oma tööle uus hind kindlaks määratud ajaperioodi möödudes. Kui ettevõtjad hinna vastu võtavad, töö jätkub, kui mitte, saab lepingu tähtaeg täis ja töö katkeb.
Paari nädala eest jõuti Eestis säärase lepingu uuendamises kokkuleppele tervishoiutöötajatega. Läbirääkimised olid lõpufaasis asised ja soliidsed. Raudteel nii hästi ei läinud. Ettevõtja ei uskunud, et lepingu lõppedes tõesti ka nn töötarned lõppeda võivad. Töötajad hindasid samas oma pakkumist ja läbirääkimisjõudu pisut üle, ettevõtja polnud valmis neilt selle raha eest tööd ostma ja saabus paratamatu ? töö katkes.
Vedurimeeste äsja lõppenud palgakõnelused andsid nii ametiühinguile, tööandjaile kui ka kogu ühiskonnale õppetunni. Kuigi streigi ulatus polnud suur, oli tegu tõesti pikima streigiga taasiseseisvunud Eesti Vabariigis ja sel kogemusel on oluline mõju sotsiaaldialoogi arengule Eestis.
Tööandjad nägid esimest korda ja said valusalt tunda, et töötajate ja aü-ga ei tasu peitust mängida. Läbi tuleb rääkida viimase hetkeni. Streigikahjude raha tasub alati kokku hoida ja töötajatele ennetavalt palgana välja maksta.
Eesti Raudteele tegi karuteene kavalus raudteel tegutsevaid ametiühinguid üksteise vastu mängida. Kuigi ajutiselt saab nii ehk tööjõu hinda madalamal hoida, säilib ettevõttel ometi ebakindlus, töötatakse alalises streigihirmus.
Parimas vaimus sotsiaaldialoog näeks ette, et läbirääkimisi peetakse korraga kõigi töötajatega ja sõlmitakse ka kollektiivleping. Siis on kollektiiv ühtne, läbirääkimistel oleks kindel takt ja väheneks vajadus sagedateks kohtuhagideks. Veel kavalam oleks aga läbirääkimised viia sootuks sektori tasemele ja sõlmida üksainus üldkohustuslik lepe kogu Eesti peale. Nii ühtlustatakse konkurentidega palgatasemeid ning väheneks võimalik omavaheline must konkurents. Läbirääkimiskoormus väheneks mõõtmatult. Ametiühinguile on olulisimaks õppetunniks, et tööväe jõudude killustatus lööb paratamatult töö hinna alla. Samasuguse ametiühingulise struktuuriga ei tasu raudteelastel järgmistele läbirääkimistele vastu minna, ühinemised on möödapääsmatud.
Aü tunnuslause ?Ühingus on jõud? oleks seekord napilt äraspidise tõestuse saanud. Vedurijuhtide jagunemine kolme aü vahel ja nende eraldumine teistest raudteetöötajatest selgelt ei õigustanud ennast. Ka streigi tipphetkedel, pärast raudteelaste aü toetusstreigi algust teisipäeval, ei suudetud halvata pooltki ettevõtte tegevusest. Streigil oleks kohe suurem mõju olnud, kui algusest peale oleks kaasatud kõik vedurijuhte ühendavad aü-d. Absoluutse tööseisaku oleks esimesest minutist saanud aga nt koostöös dispet?eritega. Nii tuleb tunnistada, et ühelgi elualal pole kõrgemaid ja madalamaid kutsealasid.
Solidaarsusvaimuga harjumine on ka viie tugeva aü streigipakti mõte. Paraku deklareerisid vedurimehed veel poole aasta eest, et nemad selliseks solidaarsuseks valmis ei ole. Minu hinnangul nad eksisid, kuid pikaleveninud streigi ja oodatust lahjema lepingu tõttu kannatasid lihtsad streikijad, mitte nende õlatundetud juhid. Viimane õppetund mõlemale: kõnelused ei tohi katkeda. Kui 5. streigipäeval puudub tülipooltel kontakt ja infot vahetatakse ajakirjanduse ja kohtuhagide vormis, on see ülekohtune ettevõtte aktsionäride, klientide ja aü streikivate liikmete suhtes.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
3
Viimased uudised
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Enne börsile minekut vaja selgust
Investor Toomas analüüsib juulikuud
Podcastid
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele