Metsatööstused võivad jääda kohaliku palgita
Metsatööstusi kummitab oht jääda järgmisel aastal talumetsadest tulnud palgita, sest raieteatiste kinnitamine ja metsakorralduskavade kehtestamine võtab kuid.
Neljapäeval tutvustasid Värska valla Nisu maaüksusel Põlvamaa metsaomanikele seadusemuudatusi ASi Stora Enso Mets metsandusjuht Indrek Tust ja Metsanõustamise OÜ esindaja Meelis Kasemaa, kirjutas Põlva ajaleht Koit.
Mõlemad pidasid täiesti võimalikuks, et paljudes talumetsades ei hakatagi järgmise aasta esimesel poolel raietöid tegema. Kasemaa selgitusel saab omanik 1. jaanuarist raietöid teha vaid kehtestatud metsakorralduskava põhjal.
Viimase kümne aasta jooksul valminud kavad tuleb koos metsas tehtud tööde loeteluga esitada keskkonnateenistusele, kes edastab need kehtestamiseks Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse audiitorile. Terve Eesti peale on kaheksa audiitorit.
«Kuigi taotluse läbivaatamine peaks aega võtma ühe kuu, võib vastuse saamine venida,» tõdes Kasemaa.
«Kui audiitorid selleks vähegi põhjust leiavad, on neil õigus kava kehtestamata jätta - võtavad nad ju selle eest vastutuse. Kehtestajad omalt poolt raieid juurde ei lisa. Metsas kontrollimas käia nad ei jõua.»
Indrek Tust pidas täiesti võimalikuks, et teadmatus võib metsaomanikele majanduslikult suure põntsu panna.
Keskkonnainspektsiooni Võrumaa osakonna juhataja Rainer Kuuba tõdemusel metsakorraldaja vastutus seni praktiliselt puudus, sest nad polnud litsentseeritud.
«Nüüd tasub metsakorraldajat usaldada, eriti kui oled ise koos temaga metsas kaasas käinud,» toonitas ta.
Metsakorraldajaga kaasas käies võib omanik muu hulgas teada saada ka oma metsa sellistest väärtustest, millest tal aimugi polnud.
«Kui kava on hea, saab inspektsioon heast metsa majandamisest üksnes rõõmu tunda. Vastutustundlikult töötavaid metsamehi kohtame järjest rohkem,» lausus Kuuba.