Olukorras, kus jooksevkonto defitsiit on saavutanud II kvartalis rekordilise taseme, ei saa riik oma toetusskeemidega suurendada sisetarbimist riigis, lausus rahandusminister Taavi Veskimägi.
?KredExi tegevuse mõju oli seni vaadeldud liiga kitsalt ja sellega kaasneva kaudsema võimenduse mõjud, mis on eeldatavasti veelgi suuremad, olid jäetud piisava tähelepanuta,? lisas minister.
Veskimägi sõnul pole limiidi kahekordsel kasvatamisel enam ka praktilist vajadust, sest pangad, näiteks Hansapank on septembrist näidanud valmisolekut ka ilma riikliku tagatiseta finantseerida eluaseme soetamist 10% omafinantseerimisega ehk sisuliselt samadel tingimustel, nagu nad on seda tehtud seni koostöös KredExiga. ?Riik jääb seega laenutaotlejatele teiseks võimaluseks,? lisas ta.
KredExi juhataja Maive Rute sõnul on valitsuse otsus Kredexi jätkamise osas positiivne ning annab lootust, et garantiide andmist saab jätkata katkestusteta.
?Loodan, et tänu tänasele otsusele jõutakse see seadus uues vormis vastu võtta ja meil ei teki vajadust uuesti jälle kinni panna,? ütles Rute.
Praegu jätkab KredEx 1. novembrist laenugarantiide pakkumist seniste laenude tagasimaksmise käigus vabanevate summade arvel. Sellest jätkub aga vaid mõneks kuuks ja valitsuse otsuse viibimise korral oleks võinud tekkida olukord, kus Kredex oleks taas kord pidanud garantiide andmise lõpetama.
Ettepanekus tehtud kitsendustest Rute suuremat probleemi ei näinud. ?Usun, et põhiosa meie sihtgrupist jääb alles,? lausus ta.
Autor: ÄP