• OMX Baltic0,16%300,42
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,31%1 197,68
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,00%8 774,92
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • OMX Baltic0,16%300,42
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,31%1 197,68
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 1000,00%8 774,92
  • Nikkei 225−0,13%38 354,09
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,01
  • 18.10.04, 18:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Minister Veskimägi: tööandjate liit esineb avaldustega väärinfo põhjal

Rahandusminister Taavi Veskimägi ütles tööandjate kriitilisi eelarve-teemalisi märkusi kommenteerides, et esitatud avaldused on tehtud väärinfo põhjal.
?On kahju, et nii autoriteetne organisatsioon kui Eesti Tööandjate Keskliit pooltõdede ja suisa väärinformatsiooni põhjal esineb jõuliste poliitiliste avaldustega,? märkis Veskimägi. ?Tööandjate Keskliidu üldkogul eelmisel kuul riigieelarvet tutvustades selliseid küsimusi ei kerkinud. Oleksin neid seal meeleldi selgitanud.?
Veskimägi lisas, et kuivõrd tutvustas tööandjatele valitsuse plaane, oleks oodanud, et tööandjad ka enda analüüse enne pressiteate tegemist tutvustavad. ?Kahjuks ei pidanud nad seda oluliseks.?
Veskimägi ütles, et loodab küsimusi arutada tööandjate keskliiduga kolmapäeval, selgitada veelkord valitsuse lähenemist ja vaadata otsa konkreetsetele numbritele. ?Ma usun, et suudan numbritega lükata ümber Tööandjate Keskliidu tänased seisukohad,' ütles rahandusminister.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Veskimägi sõnul oleks analüüsi tulemuste eelneva aruteluga saanud hoida ära hulgalise väärinformatsiooni levikut. ?Tahaksin uskuda, et täna öeldu on vähemalt keskliidus põhjalikult läbi arutatud seisukoht ega põhine kellegi hetkeemotsioonidel. Kuna pean Tööandjate Keskliidust kui tasakaalukast partnerist lugu. Mõistan, mida tööandjad sellise avaldusega võivad taotleda - konservatiivset eelarvepoliitikat ja stabiilset majanduspoliitikat. Minul on täpselt samad eesmärgid.?
Veskimägi lisas, et sellistest avaldustest ja ülesse seatud vastandumistest võidavad vaid need, kes näevad, et Eestis peaks olema teistsugune eelarve- ja majanduspoliitika.
Kommenteerides avalduses kirjeldatut, ütles minister: 'Esiteks, maksukoormus tuleval aastal ei suurene. Ettevõtluse maksukoormus langeb järgmisel aastal, kuna ettevõtte tulumaksu määr langeb ning sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse määrad jäävad samaks. Ettevõtete maksukoormuse sisse ei saa lugeda aktsiise, kuna need maksab kinni tarbija. Ettevõtjate maksukoormuses kajastub aktsiiside tõus vaid sel määral, mil nad ise alkoholi tarbivad.?
Veskimägi ütles, et nii käesolevaks kui ka järgmiseks aastaks oodatakse maksukoormuseks 33% sisemajanduse koguproduktist. 2003. aasta maksukoormus oli 33,3%. Maksukoormus püsib sellisel tasemel seoses soodsa majandusarengu, maksumaksjate maksukuulekuse tõusu ning maksuhalduri efektiivsemast tööst tingitud parema maksude laekumisega. Samal ajal on nii ettevõtte kui ka üksikisiku tulumaksu koormat kergendatud.
Euroopa Liidu toetuste juures küsis Veskimägi, et kui me neid ära ei kasutaks, siis mida me nendega tegema peaksime, arvestades kõiki EL toetuste kasutamise reegleid ja piiranguid.
Valitsussektori kulud Veskimägi sõnul ei kasva - nii selleks kui järgmiseks aastaks prognoosime nende suuruseks 40,7% SKP-st. Riigieelarvelised personalikulud kasvavad järgmisel aastal nominaalselt 6,2%, samas nominaalne SKP kasvab 9,6%. ?Seega tegelikult kasvab majandus 3,4 protsendipunkti võrra kiiremini kui riigi palgakulud, seega on lihtsalt vale rääkida palkade ennakkasvust võrreldes majanduse kasvuga,? lisas Veskimägi.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis saatis täna laiali üksikasjaliku ülevaate selle kohta, kuidas nii tuleval kui järgnevatel aastatel kasvab ettevõtete maksukoormus. Nagu tööandjad on juba varem hoiatanud ettevõtluse maksukoormuse tõusu eest, täna saadetud arvutuse põhjal kasvab ettevõtluse maksukoormus tuleval aastal 17%ni SKPst. Samal ajal kasvavad avaliku sektori kulud rekordilise 43%ni SKPst, maksutulude osakaal jääb 33%ni SKPst. See tähendab, et riigieelarves on ette nähtud jooksvate kulude suurendamine ajutiste abirahade arvelt.
Tööandjad juhivad tähelepanu, et kui Eestis on avaliku sektori kulud 43% SKPst, siis Lätis on see number 35%. Lätis on ettevõtluse maksukoormus 13,6%.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 24 p 21 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele