Euroliit tõi kaasa Eesti ettevõtete ülesostmise teise laine

?See, mida me näeme, on teine laine, mille põhjustas Eesti liitumine Euroopa Liiduga ning mis tugevneb veelgi,? ütles Eestis kaks piimafarmi ostnud Trigon Baltic Farmingu nõukogu liige, siinmail tuntud investeerimispankur Joakim Helenius.

Tema sõnul ei saa tekkinud suundumust vaadata ainult kui väikeste ja keskmiste ettevõtete ülesostmist, sest ?pole palju, mida osta?. Heleniuse hinnangul on ?teise laine? käigus oodata paljude Skandinaavia ja ka teiste maade ettevõtete liikumist Eestisse, sest see tähendab kulude vähendamist.

Üle on liikumas korporatsioonide peakorterid, oskusteave, kliendikeskused. Eestisse tekivad uued ettevõtted, ennustas investeerimispankur.

?Konkurents läheb järjest tihedamaks, ei suudeta enam optimistlikult jätkata ja otsustataksegi ettevõte ära müüa,? sõnas TTÜ majandusprofessor Jaak Leimann. ?Intensiivsed ühinemised ja ülevõtmised on väga iseloomulikud kiirelt arenevale majanduskeskkonnale.?

Leimanni sõnul on paljudel Lääne ettevõtetel nii tugev finantsseis, et otsitakse lihtsalt rahale väljundit.

?Balti riikides tütarfirmade omamine kuulub ka prestii?i juurde, olgugi et need meie ettevõtted tavaliselt rahaliselt emaettevõttele suurt midagi juurde ei annagi,? lisas Leimann.

?Meil oli ettevõttes selline olukord, et eestlastele kuulus küll enamusosalus, aga müügihinnad ütles meile ette kõige suurem tellija ? Soome Image Wear,? ütles A & G Textile ASi endine osanik Heiti Allmäe. Kuu aega tagasi müüsid Allmäe ja tema kompanjon Olar Gofman 60protsendilise osaluse töörõivaid õmblevas A & G Textile?is Soome Image Wear Oy-le.

?Ostuhuvi tuli soomlaste poolt,? sõnas Allmäe. ?Kuna ettevõtte kasumlikkus oli langemas, siis andsime aru, et ettevõtte müümiseks ongi praegu aeg. Muidugi on ka natuke kahju.?

Allmäe hinnangul pole aga põhjust karta, et samamoodi jätkates eestlastest ettevõtjad vaid palgatöötajateks muutuvad. ?Allhankele spetsialiseerunud firmadega võib see ehk nii minna, aga korralikku omatoodangut tegev firma võib väga vabalt müümata jäädagi,? lisas ta.

Puhastus- ja pesuvahendite müüja OÜ Revelindus leidis kuu alguses samuti uue omaniku Soomest. Revelinduse peatselt üks endisi omanikke Toomas Kirsipuu sõnas, et ettevõte otsustati müüa, kuna oma jõududega poleks firma suutnud enam kasvada ja areneda.

Veel aasta tagasi ettevõtte välisomandusse müümisesse tõrjuvalt suhtunud Valga Lihatööstuse tegevjuht ja üks omanikke Elmut Paavel on ettevõtte hiljutise müügi põhjendusena toonud välja väga teravaks muutunud konkurentsi jaekaubandusturul.

Ehitusmaterjalide tootja ASi Aeroc juhatuse esimees Ivar Paplavskis ütles, et investeerimisfondi Askembla investeering Aerocisse võimaldas ettevõttel realiseerida planeeritud investeeringud ning seada korda bilansi.

Aastaid 1998?1999 võib täie õigusega nimetada Eesti ettevõtete väliskapitali kätte mineku esimeseks suuremaks laineks.

Just neil aastail müüsid toonased suuromanikud oma enamusosaluse mitmes börsil noteeritavas ettevõttes. Nii sai Rakvere Lihakombinaadi suuraktsionäriks soomlaste RH Ruokatalo ning Normas algas rootslaste Autoliv AB võim. Sama toimus Eesti suurima turvafirmaga ESS, mis aga pärast Falck Groupi kätte minekut kadus börsil noteeritud ettevõtete nimistust.

Samal ajal leidsid suured muudatused aset ka Eesti panganduses. Rootsi pankade kemplus Eesti turu pärast lõppes Hansapanga minekuga Swedbanki ja Ühispanga minekuga SEBi omandusse. Ühispank kadus ühes sellega ka peatselt börsilt. Sama lainega läks väliskapitali kätte ka omaaegne Eesti Forekspank, mille õigusjärglasena tegutseb nüüd juba aastaid Sampo Pank. Sisuliselt samal ajal veeres väliskapitali embusse ka enamik Eesti suurematest kindlustusseltsidest. Vaid väikese vahega järgnes neile Eesti Telekom.

Pea samaaegselt algas ka Eesti meedia, nii trükiajakirjanduse kui ka eratelevisooni hõlvamine norralaste ja rootslaste poolt. Olulised muudatused leidsid aset mitmes ehitusettevõttes. Neid valdkondi, mis toona väliskapitalile müüdi, oli veelgi. Kuni tuli paus, mis alles nüüd, pärast mitmeaastast vaheaega taas ülevõtmiste uue lainega katkes.

Viie tehinguga on Rootsi päritolu Askembla fond viimasel aastal enim siinseid ettevõtteid omandanud investor.

Rootsis asuva haldusfirma Askembla Asset Management hallatav Askembla Growth Fund on loodud investeerimiseks hea kasvupotentsiaaliga keskmistesse ettevõtetesse Baltimaades ja Poolas. Suletud kümneaastase fondi mahtu suurendati eelmise aasta lõpus 1,25 mld kroonini, investoriteks on SEB, EBRD ning Skandinaavia ja Euroopa suured kindlustusfirmad.

Askembla Asset Managementi partneri Hanno Riismaa sõnul saab fond teha investeeringuid 2?10 miljoni euroses mahus ettevõtte kohta, samuti võib Askembla omada kuni 100% ettevõttest ning võib osta olemasolevaid aktsiaid, tingimuseks pole uusemissiooni.

Seni on fond investeerinud ainult Eestisse. ?Kõigis neis ettevõtetes on meil teiste aktsionäridega aktsionärileping, mis sätestab ühised tegutsemiseesmärgid. Samas on sattunud nii, et kõigis omame ka enamusosalusi,? ütles Riismaa. Ta ei soovi täpsustada investeeringute senist mahtu.

Seni on Askembla Eestis rahastanud eri valdkondades tegutsevate kapitaliprobleemidega ettevõtete laienemist ? finantssüsti said ehitusmaterjalitootja Aeroc, toitlustusettevõte Eesti Eine, ehituskauba müüja Ehitus Service. Fondi rahaga ostis omanikelt TD Balticu välja ettevõtte juhtkond, viimatiste tehingute hulka kuulub Rocca al Mares asuva nn Onistari tennisehalli minek Askembla kätte. Septembris tegi fond ka pakkumise Tallinna Diagnostikakeskuse enamusosaluse ostuks.

Riismaa hinnangul on siinses piirkonnas vähe korralikke ettevõtteid, mida osta. ?Omanikud on oma ettevõtetest liiga heal arvamusel,? nentis ta. ?Pigem arvan, et Baltimaades on ettevõtted üle hinnatud.?