• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võlgnike nimekiri peab vastama isikuandmete kaitse seadusele

    Andmekaitse Inspektsiooni arengu- ja analüüsiosakonna juhataja Gina Kilumets kinnitab, et inkassofirmad peavad võlgnike nimekirjade koostamisel ja haldamisel lähtuma isikuandmete kaitse seaduses sätestatust, mis muuhulgas nõuab andmekogu kirjeldava dokumentatsiooni olemasolu.
    Isikuandmete kaitse seadusele vastavalt võib andmeid peale 1. oktoobrit 2003 tekkinud kohustuste kohta avaldada ainult juhul, kui pooled on selles eelnevalt kokku leppinud. Sisuliselt tähendab see, et tasumata arve kohta, mida ei kata võla avalikustamise sätet sisaldav poolte vaheline leping, ei tohi infot avaldada ilma osapoolte täiendava kokkuleppeta.
    Lisaks lubab isikuandmete kaitse seadus infot võlgade kohta avaldada vaid tuvastatud isikule, kes põhjendab oma soovi seda infot saada.
    Inkassofirma Intrum Justitia tegevdirektor Ivar Tammemäe sõnul tasuvad võlglased nõutud summa sageli otse võlausaldajale, kuigi viimane on võla sissenõudmiseks edasi andnud. Kui klient inkassofirmat võla likvideerimisest ei informeeri, võib võlglase nimi alusetult musta nimekirja edasi jääda. Tammemäe soovitab võlgnikel inkassofirmat mitte karta, vaid esimesel juba esimesel kontaktivõtmisel probleemi lahendamisele asuda.
    Oma õiguste kaitseks võib esitada kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile poole või pöörduda kohtusse.
    Iisikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 4 kohaselt on isiku kohta maksustamisega kogutud teave eraeluline, andmed isiku võlgnevuste kohta aga mitte.
    On ekslik arvata, et see muudab teabe võlgnevuste kohta piiranguteta töödeldavaks ? ka sellised andmed kuuluvad vastavalt § 4 lg 1 definitsioonile isikuandmete hulka ning nende töötlemiseks on üldjuhul vaja isiku nõusolekut. Eestis on levinud praktika, kus vastava nõusoleku hangib krediidiasutus, kes väljastab kliendile laenu või muu krediiditoote. Edasi toimub andmete vahetus juba kliendi allkirjastatud lepingu tingimuste järgi. Tõsi, kui tekib kahtlus, kas alus isikuandmete kasutamiseks on piisav, eeldatakse, et nõusolekut pole antud ning selle olemasolu ja kehtivust peab tõendama andmete kasutaja.
    Isikuandmete krediidiinfosse edastamist lubavate lepingute puhul on enamasti tegu tüüptingimustega, sest just krediidiasutustele on info isiku maksehäirete kohta väga oluline. Samas kasutatakse selliste andmebaaside teavet ka osa kliendi- ja krediitkaartide väljastamisel ja isegi mõne klubi liikmesuse andmise üle otsustamisel.
    Kui isik tuvastab, et tema kohta avaldatud andmed ei vasta tõele, on tal võimalik pöörduda ettevõtte poole, kellele ta andis krediidiinfo esitamiseks loa, ja taotleda andmete parandamist. Isikud, kellele vastavat nõusolekut pole antud ja kellele info edastamist isik pole lubanud, ei tohiks teavet iseenesest kasutada, kuid isikuandmete kaitse seaduses oleva lünga tõttu on võimalik iga järjekordse kasutuse puhul viidata asjaolule, et tegemist on juba õiguspäraselt avalikustamiseks antud teabega, millele seadus ei kohaldu. Seetõttu on keeruline vastata ka küsimusele, kui suures ulatuses on algselt teabe avaldanud asutusel kohustus viga parandada ? kas ainult enda poolt varustatavates andmebaasides või ka viimaseid allikana kasutavates infokogumites.
    Autor: Andres Palm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Triinu Järviste: kas Eesti haiglaid tohib piiramatult rahastada?
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
Euroopa Komisjon analüüsis hiljuti tehtud otsuses Eesti tervishoiusüsteemi rahastusmudelit ning andis hinnangu sellele, kas riik tohib haiglavõrgu arengukavas olevaid haiglaid erahaiglatele eelistada. Selle üle, mida riik ja omavalitsused komisjoni juhistest järeldama peaks ja kas erahaiglad peavad tõesti HVA haiglatele antud igasugust toetust pika näoga kõrvalt vaatama, arutleb advokaadibüroo TGS Baltic konkurentsiõiguse vandeadvokaat Triinu Järviste.
USA peamised indeksid punased
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
USA peamised indeksid lõpetasid reede tehnoloogiasektori vedamisel punases, samalajal kui investorite meelsust mõjutavad potensiaalne ettevõtete maksutõus ja eelseisev FEDi kohtumine, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: kaua tants kinnisvaraturul ja pinged tööturul veel kestavad?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis lahatakse kinnisvaraturu huvitavamaid arenguid, otsitakse lahendusi tööjõu nappusele ning arutletakse, miks naistele head tootlust börsidel ei andestata.
Andmekaitsele läbi sõrmede vaatamine maksab miljoneid
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.
Korras andmekaitse ettevõtte sees tagab paremad partnerlussuhted ning tugevama positsiooni läbirääkimistelaua taga, samas kui probleemid võivad isegi tükk aega pärast nende likvideerimist tähendada mitme miljoni euro suurust trahvi.