Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Wendre pürib Euroopa suurimaks tekitootjaks

?Kui me saame Pärnu tehases aastas teha viis-kuus miljonit tekki, aga maksimaalne võimsus on seitse miljonit, siis numbrite poolest meist suuremat ei ole,? sõnas ettevõtte suuromanik Peter Hunt eile Vändras oma valdusi näidates. Hundi sõnul käibes ja kasumis kõige suuremaks muutumist see siiski ei tähenda. ?Saksamaal on kallimad tekid ehk.?

Täna pidulikult nurgakivi saav tootmishoone Pärnus Savi tänaval peaks valmis saama järgmise aasta juuniks, tootmise täisintensiivsus plaanitakse saavutada tuleva aasta lõpuks.

Pinda saab uues majas olema 30 000 ruutmeetri jagu ning uusi töökohti luuakse 150?200. Praegu on ettevõttes tööl umbes 570 inimest.

Pärnu tootmishoone püstipanekuga aga Wendre plaanid ei piirdu. Järgmise aasta lõpuks peab veel valmis saama vabrik Hiinas, sinna investeeritakse 30?40 miljonit krooni. Kuna tekkide ja patjade tootmine kolib peaaegu täielikult Pärnusse, plaanib Hunt 2006. aastal investeerida teise 30 miljonit krooni Vändras madratsikatete tootmise arendamisesse, et mitte lasta raisku Vändrasse jäävat võimsust.

?Madratsid on sealt edasi järgmine samm,? tunnistas ASi Wendre tegevdirektor Urvo Martens, kelle sõnul Wendre mahtude kasv teisi siinseid teki- ja padjategijaid suuresti mõjutada ei tohiks. ?Wendre mahud on tunduvalt suuremad, oleme orienteeritud suurele ostjale.?

95 protsenti Wendre tekkidest-patjadest läheb Eestist välja, ettevõtte suurim klient on Ikea, kelle tellimused moodustavad peaaegu poole kogu tootmismahust. 2008. aastaks plaanib ettevõte jõuda miljardilise käibeni.

Wendre suuromanik on väliseestlane Peter Hunt, kelle silmad säravad oma ärist rääkides poisikeselikult rõõmsalt, hoolimata sellest, et vanust on mehel turjal juba veidi üle 50 aasta.

Eesti kontekstis ei jäta Hunt just tüüpilise suurettevõtte omaniku muljet. Oma vabrikut näidates peatub ta sageli, et liinitöölistega juttu puhuda ja küsida, kuidas inimestel läheb. Inimestel peab olema hea töötada, rõhutab ta korduvalt.

?Mulle meeldib siin käia küll,? tunnistab Hunt Ühispanga pensionireklaamist tuttava Alev Strömi aktsendiga, ise muhedalt naeratades. ?Sa saad siit nii palju infot. Inimene on inimene, pole vahet, kas ta töötab liinil või on finantsdirektor.?

Varem on Hundi äripartnerid Äripäevale tunnistanud, et Hunt on väga hea müügimees ja hea huumorisoonega kalkuleeriv strateeg. Wendre üks endisi osanikke on tunnistanud, et tema osaluse müük Hundile oli tegelikult ebasõbralik ülevõtmine.

Viljandimaa tekstiilitootjad Toom Tekstiil ja Mivar tunnustavad pärnumaa konkurendi Wendre suuri investeeringuid, ise nad nii võimsalt laieneda ei plaani ja turuosa kaotust ei pelga.

Toom Tekstiil ASi tegevjuhi Illimar Toomi sõnul peab Wendrel olema hea äriplaan, mis tasub nii suuremahulised investeeringud ära.

?Kui iga investeeritud kroon end õigustab, on nad tublid,? sõnas Toom.

Toom Tekstiil on sel aastal investeerinud 11 miljonit krooni ja ostnud kaks uut tekitootmise liini. Ka on lõppjärgus läbirääkimised Venemaale laienemise osas.

Tulevikuplaanidest rääkides sõnas Toom, et võimalikud investeeringud tehakse mittekootud materjalide tootmiseks.

Mivar ASi tegevjuhi Aado Rulli sõnul on Wendre edu pandiks asjaolu, et nende taga on Skandinaavia maade üks suuremaid mööblikette, Rootsi Ikea, kes ostab Rulli hinnangul kuni 50 protsenti nende toodangust. Tema sõnul on võimalik, et Wendrest saab Euroopa suurim tekitootja.

?Härra Hundil on julgust ning tutvusi Rootsis, ta on seal oma elutöö teinud,? tunnustas Rulli.

Mivar ise suurtele investeeringutele ja laienemisele ei mõtle. Sel aastal siiski üks 5 miljoni kroonine investeering tehti, lao ehitamiseks Viljandi linnast välja. Edaspidi on plaanis kesklinnast sinna üle kolida ka tehas.

?Praegu oleme äraootaval seisukohal. Vaatame, mis juhtub 1. jaanuarist 2005, kui kaovad kvoodid kolmandatele riikidele,? rääkis Rulli tulevikuplaanidest.

Tema sõnul tähendab kvootide kaotamine kolmandatele riikidel krahhi kogu Euroopa tekstiilitööstuses. ?Hiina toodanguga me hindadelt võistelda ei suudaks. Nende hinnad on nii madalad, et selliste hindadega, nagu nemad müüvad, ei saaks meie isegi toorainet kätte,? rääkis Rulli.

Paraku ollakse Rulli sõnul Euroopas seda meelt, et lubada Hiina kaup turule, vastutasuks avab Hiina oma turu. ?Ootame ära ja praegu laienemisele ei mõtle. Pigem kasutame säilitada oma turuosa ja panustada kvaliteeti. Investeeringute tegemine on hetkel riskantne,? sõnas Rulli.