Suurhaiglad püsivad lisateenustega plussis

Praegu tuleb 5 protsenti kolme haiglat ja kaht polikliinikut ühendava Ida-Tallinna keskhaigla kogukäibest kinnisvara rendist. Renditulu ületab selle aasta lõpuks oodatud kasumit. Ruume üüritakse invatarbeid müüvale kauplusele, pere- ja hambaarstidele ning kahele apteegile. Kogu haigekassateenuste väline käive ulatub 17 protsendini.

Mullu üle 4 miljoni krooni kasumit teeninud ASi Rakvere Haigla juht Rain Sepping rääkis uhkusega, kuidas haigla müüb pesumajateenust ja sooja sööki ümberkaudsetele asutustele. Lisaks üürib haigla välja konverentsisaali, teenindab era- ja perearste. Tuntud on Rakvere mikrobioloogilised analüüsid. Praegu teenib ta haigekassast sõltumatult juba kuni neljandiku oma tulust.

SA Viljandi Haigla juht Ülle Lumi ütles, et nemad teenivad omal käel 30 protsenti kogu tulust. Perspektiivseimaks haigekassaväliseks teenuseks hindas Lumi taastusravi ja isiklike taastusravi plaanide koostamist.

Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum juht Urmas Siigur selgitas, et põhikirja kohaselt kulutab kliinikum kogu teenitud raha investeeringuteks, vara haldamiseks ning õppe- ja teadustöö korraldamiseks. Mullu investeeriti töötajate koolitusse, hoonetesse ning aparatuuri 70 miljonit krooni.

Tänavuseks käibeks plaanib TÜ Kliinikum 900 miljonit krooni. Sellest moodustavad haigekassavälised tulud 15 protsenti: raha laekub teenuse müügist teistele terviseasutustele ja elanikkonnale, tudengite õpetamisest, ravimiuuringutest ning teadus- ja arendustööst.