- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,64%39 731,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,64%39 731,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suurimast laenukontorist võib saada väikepank
Äripäeva arvates on praegu laenukontorina tegutseva BIGi soov alustada tegevust pangana tingitud vajadusest oma usaldusväärsust tõsta ning tooteportfelli laiendada.
BIG on olnud viimastel aastatel edukas ja kasutanud hästi ära Eestis puhkenud kinnisvarabuumi. BIG pakub laenu neile, kes seda kiiresti vajavad ning kes pankadest laenu ei saa.
Erinevalt pankadest ei nõua laenukontorid kliendilt sissetulekute tõendamist. Neile piisab laenu võtja varast või siis laenu käendajate sissetulekust ning varast. Kui kinnisvaraturu aktiivsus väheneb, siis võib jääda ka vähemaks laenukontorite kliente.
Vajadust laenukontorite järele näitab BIGi kasumlikkus ja kasv. 185 miljoni krooni suuruse bilansimahuga BIG teenis möödunud aastal 20,9 miljonit krooni kasumit. Võrdluseks: 1,6 miljardi krooni suuruse bilansimahuga Krediidipanga kasum oli 10,6 miljonit krooni. Tunamullu teenis BIG kasumit 8 miljonit krooni. Ka BIGi laenukäive on tänavu olnud suurem Krediidipanga omast.
Miks siis BIG soovib oma senist edukat ärimudelit muuta ning taotleb panganduslitsentsi? Näeme kolme põhjust. Esiteks saab BIG pangana odavamalt raha hankida, et seda siis oma klientidele edasi laenata. Raha on aga kiiresti kasvaval BIGil oma tegevuse finantseerimiseks vaja. Sellele viitavad sagedased võlakirjaemissioonid.
Praegu tegutsevad pangad on küll karmi turuvõitlust pidanud eluasemelaenuturul, kuid hoiuste panka meelitamisega pole vaeva nähtud. Hoiuseintressid on Eestis madalad ja see võib olla ni??, kus BIG saab pangana tegutsedes oma turuosa kasvatada.
Kui BIG jätkab kõrge intressiga laenude väljastamist, siis saab ta ka pakkuda kõrgemat hoiuseintressi. BIGi juht Targo Raus kinnitas, et nende soov on kaasata tulevikus tähtajalisi hoiuseid.
Teiseks aitab pangana tegutsemine parandada BIGi mainet. Laenukontoritesse suhtutakse Eestis negatiivselt, sest nad on kehtestanud röövellikud intressid. Nende iseloomustamiseks sobib ütlus: annad kuradile näpu, võtab kogu käe. Laenukontori uksest sisse astuvad inimesed on rahahädas ja ei pööra tähelepanu laenutingimustele.
Võib vastu väita, et kinnisvaratagatisel võetavate laenude intressivahed BIGil ja pankadel on küll suured. Kui aga võrrelda BIGi väljastatud laenude intresse pankade tarbimislaenudega, siis erinevused enam nii kolossaalsed ei tundu. Samuti on pangad hakanud väiksemaid laene väljastama tagatiseta.
Kolmandaks võimaldab panganduslitsents tooteportfelli laiendada ja seega ka sõltuvust kinnisvaraturust vähendada. Toimetus on päri Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktori Sven Kunsingiga, kelle hinnangul on BIGi kasumikasvu taga kinnisvarahindade tõus. Aktiivsuse vähenemine kinnisvaraturul võib valusalt lüüa BIGi.
Kui BIGi omanike ambitsioon on hakata tegutsema Eestis universaalpangana, siis ennustab toimetus BIGile vaevarikast teed. BIG on liiga väike selleks, et siinsel turul konkureerida Skandinaavia suurte panganduskontsernidega.
Kindlasti on aga BIGil võimalik erinevates ni??ides praegu tegutsevatele pankadele konkurentsi pakkuda. Seda muidugi eeldusel, et Eesti Pank usaldab Eesti suurimat laenukontorit ning neile panganduslitsentsi väljastab.
Autor: ÄP
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele