• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tõrvas läks pankrotti leivatehas

    ASi Tettara pankrotihaldur Küllike Mitt ütles, et ettevõte oli juba paar viimast aastat väikses kahjumis, kuni juhtkond tegi tänavu juulis otsuse tegevus peatada.
    Pärast seda võttis ettevõttele laenu andnud Ühispank firma kontolt 100 000 krooni leppetrahvi, sest firma polnud tegevuse peatamisest pangale teada andnud. Järgnevalt maksis ettevõte pangale ennetähtaegselt tagasi kogu laenu 470 000 krooni. Laenu tähtaeg oleks kukkunud 2008. aastal.
    Mitt ütles, et laenu tagasimaksmiseks saadi raha kinnistu müügist. Leivatehase hoone müüdi OÜ-le Gistermax 470 000 krooniga, hoonete raamatupidamislik väärtus oli 1,6 miljonit krooni. Miti sõnul on raske hoonet pankrotipessa tagasi saada, sest see on edasi müüdud OÜ-le Fillanet. Viimaselt pole saadud veel seadmete müügi luba, millest haldur loodab saada 400 000 krooni.
    Mitt ütles, et inimesena saab ta aru, et tehase endised juhid tahtsid võlausaldaja selja taga vara omale saada, aga juristina on seda raske tõestada. Võlgu on ettevõttel miljoni krooni jagu, ASile Tartu Veski koos viivistega 300 000 krooni, sama palju ka maksuametile ja töötajatele. Väiksemaid võlgu on 100 000 krooni ringis.
    Tettara kahjum tulenes Miti sõnul sellest, et õliküte läks kallimaks ja poed ketistusid, mistõttu oli raskem oma kaupa müüa. Ettevõte oli kuni 2002. aastani kasumis ja hilisem kahjum ei muutnud ettevõtet maksejõuetuks. Hing jäi kinni siis, kui pank võttis kontolt 100 000 krooni. Mitt ütles, et tema arvates oleks ettevõte saanud jätkata, sest vara oli piisavalt. Kõik kulges normaalselt kuni hetkeni, mil müüdi kinnistu, lisas Mitt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.